Õpetaja töökava näidis ajalugu 6. klass

Allikas: Õppekava

Õpetaja:

Õppeaine: Ajalugu

Klass:6. kl

Tundide arv:2 nädalatundi, kokku 70 tundi õppeaastas

Kasutatav õppekirjandus:

Kõiv, M., Piir, M-M. Ajalooõpik 6. klassile. Vanaaeg I ja II osa. Kirjastus Avita: 2010

Kõiv, M., Piir, M-M. Ajaloo töövihik 6. klassile. Vanaaeg I ja II osa. Kirjastus Avita: 2010

Kõiv, M. Ajalooõpik 6. Klassile. Vanaaeg. I ja II osa. Kirjastus Avita: 2003; 2005

Maripuu, E., Maripuu, I. Lepa, E. Ajaloo töövihik 6. klassile. I ja II osa. Kirjastus Avita: 2003


Õppesisu: Tunde Märksõnad, isikud, põhimõisted Õpitulemused Õppetegevus/ praktilised tööd/ hindamine/ keskkond
Lõiming läbivate teemadega
Õppeainete lõiming Õppematerjalid/ Õppevahendid/ IKT kasutamine
Sissejuhatus
2






Sissejuhatus. Hindamise põhimõtted. Õppetöö korraldus.
1


Õpetaja tutvustab aine eesmärke ja õppetöö korraldust. Selgitab taotletavaid õpitulemusi ja hindamise põhimõtteid.

Õpilased märgivad kokkulepped endale õpilaspäevikusse
Sissejuhatus ajaloo aineõppesse.
2
Ajaloo perioodid: esiaeg, vanaaeg (sh antiikaeg), keskaeg, uusaeg, lähiajalugu. Esiaja uurimine: arheoloogia, etnoloogia. Raidkiri, konstruktsioon. Mõistab, kuidas toimub ajaarvamine.

Teab, et mineviku kohta saab teavet ajalooallikatest.

Töötab lihtsamate allikatega, kasutab ajalooallikatega seonduvaid mõisteid: kirjalik, suuline, esemeline allikas.

Ajatelje koostamine: õpetaja tutvustab esmakordselt õpilastele ajatelge. Õpetaja seletab mõisteid eKr ja pKr, selgitab, et kristliku ajaarvamise alguseks on Jeesuse Kristuse kokkuleppeline sünniaeg. Tahvlile koostatud ajateljele käivad õpilased korda mööda sündmusi märkimas.

Ajalooperioodide märkimine ajateljele. Sajandite määramise õpetamine.

Töö esemeliste allikatega: esemed, objektid, pildid, tekstid. Võimalusel külastada kooliarhiivi või kooliraamatukogu, tutvustada kirjalikke ajalooallikaid.

1. Teabekeskkond – info iseseisev otsing ja analüüs ja vormistamine

2. Tehnoloogia ja innovatsioon – tehnilise mõtlemise arengu mõju ajaloosündmustele


Ühiskonnaõpetus: arhiiv, muuseum.

Geograafia / loodusõpetus: loodusrahvad maailmas.

Matemaatika: töö ajateljel, positiivsed ja negatiivsed arvud.

Kunstiõpetus: muuseumid.

Eesti keel ja kirjandus: kirjalikud ajalooallikad.

Õpik:

2010 I osa Ptk 1.

2003 I osa Ptk 1.

Jooniste tegemise vahendid (joonlaud, harilik pliiats jne), esitlustehnika visuaalsete materjalidega töötamiseks

Muinasaeg
8






Inimkonna ajaloo algus
1
Elu maal enne inimese ilmumist. Inimlased, küttimine, korilus, kiviaeg, pihukirved, tule kasutamine. Mõistab, kuidas toimub ajaarvamine.

Töötab lihtsamate allikatega, kasutab ajalooallikatega seonduvaid mõisteid: kirjalik, suuline, esemeline

Eelnevalt õpitu kordamine: sündmuste märkimine ajateljele ning sajandite määramine. Rooma ja araabia numbrid.

Töö atlasega: maailmajaod ja mandrid. Inimlaste väljaränne Aafrikas.

1. Keskkond ja jätkusuutlik areng areng – inimtegevuse vastastikuse seotuse mõistmine

2. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – sotsiaalse aktiivsuse olulisus ja koostööoskuse väärtustamine

3. Teabekeskkond – info iseseisev otsing ja analüüs ja vormistamine


Ühiskonnaõpetus: arhiiv, muuseum.

Geograafia / loodusõpetus: maailmajaod ja mandrite kujunemine.

Matemaatika: töö ajateljel, positiivsed ja negatiivsed arvud.

Kunstiõpetus: kunstimuuseumid, esemelised ajalooallikad.

Eesti keel ja kirjandus: kirjalikud ajalooallikad.

2010 I osa Ptk 2.

2003 I osa Ptk 1.-2.

Ajalooatlas: maailmakaart

Jääaeg ja nüüdisinimese teke
2
Jääaeg, neandertallased, ilmub nüüdisinimene – Homo sapiens, Kirjeldab muinasaja inimese eluviisi ja tegevusalasid. Oskab seletada ja kasutada mõisteid kontekstis. Võrdleva Venn diagrammi koostamine: neandertallaste ja homo sapiensi kohta. Diagrammis tuuakse välja sarnasused ja erinevused. 1. Teabekeskkond – info iseseisev otsing ja analüüs ja vormistamine


Geograafia / loodusõpetus: jääaeg, loomad jääaja. Ühiskonnaõpetus: nüüdisinimene, inimrassid. 2010 I osa Ptk 3.

2003 I osa Ptk 2.-3.

Inimese areng

Koopamaalid

Muistsed kütid, kalastajad ja korilased.


Õpitu kordamine: õpilase eneseanalüüs saavutatu õpitulemuste kohta eelnevalt.


3
Sugukond, hõim, tööriistad (harpuun, oda), koer, rituaal, koopamaalingud Kirjeldab muinasaja inimese eluviisi ja tegevusalasid.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid kiviaeg, sugukond, hõim.

Muuseumitund. Õpetaja koostab muuseumi eripära ja õpitulemustest lähtuvad töölehe. Töölehel peaks olema ülesanne, kus õpilasel on ka võimalus ka joonistada või värvida: koopamaaling, muinasaegsed tööriistad.


Klassitunnis rühmatöö: vastastikune õpetamine (rühmad jagatud tunnis käsitletavate teemade alusel).

Õpitu kinnistamine: magnetkaardi abil magnetkokkuvõtete tegemine.

Hindamine: õpilase enesehinnang õpitulemuste saavutamise kohta.

1. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine – tutvub muuseumitöötaja ametiga.


2. Väärtused ja kõlblus – õpilane, teab kuidas avalikus kohas käituda (muuseumis).


Ühiskonnaõpetus: küttimine, korilus, nüüdisinimene.

Geograafia / loodusõpetus: muinasajal kütitud loomad.

Kunstiõpetus: Willendorfi Venus, koopamaalingud.

Tehnoloogiaõpetus ja käsitöö: skulptuurid, muinasaegsed tööriistad.

Eesti keel: õigekiri, töölehe täitmine.

2010 I osa Ptk 4.

2003 I osa Ptk 3.

Tööleht muuseumikülastuseks.

Jooniste tegemise vahendid (joonlaud, harilik pliiats jne), esitlustehnika visuaalsete materjalidega töötamiseks

Kokkuvõttev hinne: Muinasaeg
4

Kirjeldab muinasaja inimese eluviisi ja tegevusalasid.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid kiviaeg, sugukond, hõim.





Varajased põlluharijad ja karjakasvatajad. Esimesed suured asulad.
5
Põlluharimise kujunemine korilusest, kõplapõllundus, künnipõllundus, karjakasvatuse kujunemine küttimisest, savinõud. Esimesed suured asulad: Jeeriko. Kirjeldab muinasaja inimese eluviisi ja tegevusalasid.

Näitab kaardil ning põhjendab, miks ja mis piirkondades sai alguse põlluharimine.

Suuline arutelu : kordavalt muinasaja inimeste eluviiside ja tegevusalade kordamine.

Funktsionaalne lugemine paaristööna – kuidas kujunes korilusest põlluharimine, küttimisest karjakasvatus.

Arutelu klassis: mis muutused kaasnesid põlluharimise ja karjakasvatuse kujunemisega muinasaja inimeste eluviisis?

Töö kaardiga: esimesed kõrgkultuurid suurte jõgede kallastel.

1. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus –koostööoskuse väärtustamine.

2. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine – põllumajandusega seotud ametitega tutvumine.

Geograafia / loodusõpetus: põlluharimise levik maailmas – maailmakaart, põllutüübid, suured jõed. Eesti keel ja kirjandus: funktsionaalne lugemine.

Ühiskonnaõpetus: esimeste linnade kujunemine.

Kunstiõpetus: savinõud.

2010 I osa Ptk 5.-6.

2003 I osa Ptk 4.


Kaart Muinas-Eesti maakonnad

Eesti Ajaloomuusuemi arheoloogiakogu

Metallide kasutamine
6
Metalliaja algus. Metallide – vask, pronks, raud – kasutamine. Eraomandi kujunemine, varandusliku ebavõrdsuse kujunemine – ühiskond kujuneb. Kirjeldab muinasaja inimese eluviisi ja tegevusalasid.

Teab, missuguseid muudatusi ühiskonnaelus tõi kaasa metallide kasutusele võtmine.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid pronksiaeg, rauaaeg, varanduslik ebavõrdsus.

Väidete koostamine teemal: metallide kasutuselevõtt - ühiskonnas.

Väidete ühine analüüsimine.

Tulemuste sõnastamine: mis muutused kaasnesid metallide kasutuselevõtuga.

1. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine – metallide töötlemisega seotud ametite tutvustus

2. Keskkond ja jätkusuutlik areng – vanametalli taaskasutamine.


Tehnoloogiaõpetus: metallide töötlemine.

Ühiskonnaõpetus: varanduslik ebavõrdsus.

Kunstiõpetus: Stonehenge.

Inglise keel: Stonehenge.

2010 I osa Ptk 7.

2003 I osa Ptk 5.

Eestis muinasaeg. Õpitu kordamine: õpilase eneseanalüüs saavutatu õpitulemuste kohta eelnevalt.
7
Eesti jääaeg. Pulli küla, Kunda Lammasmägi. Eesti kiviaja lõpul. Alepõld ja põlispõld. Kalmed, kindlustatud asulad. Kirjeldab muinasaja inimese eluviisi ja tegevusalasid.

Teab, et Eesti esimesed asustusalad olid Pulli ja Kunda inimasula, ja näitab neid kaardil.

Töö kaardiga: Eesti rannajoon muinasajal, Pulli küla ja Kunda Lammasmägi.

Jutukese koostamine eestlaste eluviiside kohta muinasajal.

Empaatiaülesanne: õpilane kujutab end muinasajal elanud inimese rolli.


Hindamine: õpilase enesehinnang õpitulemuste saavutamise kohta.

1. Kultuuriline identiteet – Eesti rahva kujunemine, arheoloogilised mälestised.

2. Teabekeskkond – info iseseisev otsing ja analüüs ja vormistamine


Geograafia / loodusõpetus: Eesti kaart muinasajal – asulapaigad, põllutüübid.

Kunstiõpetus: savinõud, kalmed.

Käsitöö ja tehnoloogiaõpetus: venekirved, savinõud, muinasaegsed ehted, tööriistad.

2010 I osa Ptk 8.

2003 I osa Ptk 6.

Atlase kaart nr. 1.

Seinakaart, ajalooatlas, kontuurkaart;

värvilised pliiatsid kontuurkaartide täitmiseks;

rühmatöö jaoks suured paberilehed;

visuaalsed materjalid

Kokkuvõttev hinne: Metalliaeg ja Eesti muinasaeg
8

Teab, missuguseid muudatusi ühiskonnaelus tõi kaasa metallide kasutusele võtmine.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid pronksiaeg, rauaaeg, varanduslik ebavõrdsus.

Teab, et Eesti esimesed asustusalad olid Pulli ja Kunda inimasula, ja näitab neid kaardil.





Vanad Idamaad
20






Kõrgkultuuride kujunemine suurte jõgede kallastel.

Mesopotaamia

1
Kõrgkultuuride kujunemine Egiptuses, Mesopotaamias, Hiinas ja Indias. Suured jõed: Niilus, Indus, Ganges, Eufrat, Tigris, Huang He ja Jangtse. Kõrgkultuuri kujunemine Mesopotaamias. Sumerid. Sumerite leiutised: ratas, vanker. Linnriigid. Sumeri linnriigi ülesehitus. Näitab kaardil ning põhjendab, miks ja millistes piirkondades sai alguse põlluharimine.

Selgitab, miks, kus ja millal tekkisid vanaaja kõrgkultuurid, näitab kaardil Egiptust ja Mesopotaamiat;

Selgitab, milline oli vanaaja riiklik korraldust Mesopotaamia näitel.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid tsivilisatsioon, linnriik, tempel, preester.

Õpetaja näitab tahvlil (projektoriga või seinakaarti kasutades) geograafilisi objekte – suured jõed. Õpilased kõrvutavad tahvlil olevat kaarti atlase või õpiku kaardiga.

Õpetajapoolne õpilaste individuaalne juhendamine atlasega töötamisel.

Ajurünnak klassis: Miks tekkisid esimesed tsivilisatsioonid suurte jõgede äärde? Miks mitte mere äärde? Meenutame kuhu tekkisid esimesed inimasustused Eesti aladel.

Mõistekaart /skeem koostamine sumeri linnriigi üleehitusest.


1. Keskkond ja jätkusuutlik areng – inimtegevuse vastastikuse seotuse mõistmine

2. Kultuuriline identiteet – mineviku ja tänapäeva ühiskondade kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ja tunnustamine

3. Tehnoloogia ja innovatsioon – tehnilise mõtlemise arengu mõju ajaloosündmustele.


Geograafia /loodusõpetus: suured jõed, Lähis-Ida kaart.

Eesti keel ja kirjandus: õigekiri.

Ühiskonnaõpetus: kõrgkultuuride mõiste, riiklus.

Kunstiõpetus: tsikuraat.

Tehnoloogiaõpetus: sumerite leiutised.

Infotehnoloogia:

Maailmakaart veebis (nt. Goolge Earth)

2010 I osa Ptk 9.

2003 I osa Ptk 7 ja 12.

Atlase kaart lk 28.

Kontuurkaart töövihikust, visuaalsed materjalid

Mesopotaamia

Elu sumeri linnas
2
Elu sumeri linnas Uri linna näitel. Kiilkiri. Selgitab, milline oli vanaaja riiklik korraldust Mesopotaamia näitel.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid tsivilisatsioon, linnriik, tempel, preester.

Teab, et üks esimestest kirjasüsteemidest oli kiilkiri.

Töö kaardiga: Sumeri linnriigid Mesopotaamias. Õpilased kannavad õpiku ja atlase kaarti kasutades kontuurkaardile järgmised geograafilised objektid: Eufrat, Tigris, Vahemeri, Pärsia laht, linnad Ur, Uruk, Kiš.

Töö allikaga: allikatekst Uri linna väljakaevamisest.

Jutukese koostamine kiilkirja kohta. Õpilased kasutavad jutukese koostamisel õpikut – olulise väljatoomine, üldistamine.

Kordavalt sumeri linnriigi ülesehitus.


Geograafia / loodusõpetus: Mesopotaamia piirkonna (Lähis-Ida) geograafilised objektid.

Eesti keel ja kirjandus: kirjakeele kujunemine, õigekiri, jutukese koostamisel lauseõpetus, töö allikaga.

Matemaatika: sündmuste määratlemine, arvutamine.

Ühiskonnaõpetus: riigi tunnused - territoorium, rahvas, avalik võim.

2010 I osa Ptk 10.

2003 I osa Ptk 12 ja14.

Atlase kaart lk 32

Allikatekst.

Mesopotaamia suurriigid
3
Babüloonia suurriik. Hammurapi seadused. Assüüria. Uus-Babüloonia, Nebukadnetsar II. Paabeli torn, rippuvad aiad. Selgitab, milline oli vanaaja riiklik korraldust Mesopotaamia näitel.

Teab, kes oli Hammurapi ja oskab iseloomustada tema tegevust.

Tunneb vanaaja kultuuri- ja teadussaavutusi:kujutav kunst, Babüloni rippaiad.


Kordavalt: Mesopotaamia piirkonna kaart. Sündmuste järjestamine ajajoonel. Sündmuste valikul lähtuda sumeri linnriikide, Vana-Babüloonia, Assüüria, Uus-Babüloonia ajaloost.

Empaatiaülesanne: Hammurapi kaaskiri on seadustele. Õpilane kirjutab kirjana, mis võisid olla põhjused, miks just konkreetne seaduse säte kehtestati. Õpetaja juhendab õpilasi läbi arutelu – väärtuskasvatus. Üldistav hinnang Hammurapi seadustele.

1. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine – kohtuniku, advokaadi ja juristi elukutsetega tutvumine.

2. Kultuuriline identiteet – mineviku ja tänapäeva kultuuriliste seoste leidmine.


Ühiskonnaõpetus: seadused, seadusloome.

Matemaatika: töö ajateljega.

Geograafia / loodusõpetus: Lähis-Ida kaart.

Eesti keel: kaaskiri Hammurapi seadustele.

2010 I osa Ptk 11.

2003 I osa Ptk 13.

Atlase kaart 32.

Esitlus: Mesopotaamia;

pildimaterjal

Mesopotaamia jumalad ja kangelased
4
Mesopotaamia jumalad: Marduk, Enlil, Ištar. Ennustuskunst. Eepos. „Gilgameš“, astroloogia, astronoomia. Tunneb vanaaja kultuuri- ja teadussaavutusi: astronoomia, kirjandus, kujutav kunst.

Kirjeldab vanaaja elulaadi ja religiooni Mesopotaamia näitel.

Kirjalik ülesanne: funktsionaalne lugemine ning selle baasil lünkade täitmine õpetaja poolt koostatud tekstis.

Väidetele hinnangu andmine: väär väide tuleb parandada õigeks. Väidetes peaks olema ka eesti keele õigekirja eksimusi, mis tuleb samuti parandada.

Töö alliktekstiga: õpilased loevad kokkuvõtte Gilgameši eeposest ning seejärel sõnastavad loo moraali. Mida pidi lugu 2uistsetele mesopotaamlastele õpetama?

1. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine – astronoomi ja kirjaniku elukutsetega tutvumine.

2. Tehnoloogia ja innovatsioon – teadusliku mõtlemise arengu mõju ajaloosündmustele


Eesti keel ja kirjandus: funktsionaalne lugemine, töö väidetega, eepos „Gilgameš“

Ühiskonnaõpetus: maailma religioonid.

Loodusõpetus: astronoomia.

2010 I osa Ptk 12.

2003 I osa Ptk 14.

 Kiilikiri

Foto: Paabeli torn

Õpitu kordamine: õpilase eneseanalüüs saavutatu õpitulemuste kohta eelnevalt.
5

Teab, milline oli Mesopotaamia riiklik korraldus.

Teab, kes oli Hammurapi ja oskab iseloomustada tema tegevust.

Mõistab vanaaja kultuuripärandi tähtsust inimkonna ajaloos ning oskab tuua näiteid Mesopotaamia ajaloost. Kirjeldab vanaaja elulaadi Mesopotaamias.

Ainetunni läbiviimine arvutiõpetuse klassiruumis. Õpetaja valmistab ette Mesopotaamia ajalugu kordava PowerPointi ning kordava töölehe.

Infootsing internetist töölehe täitmiseks vajaliku info leidmiseks.


Hindamine: õpilase enesehinnang õpitulemuste saavutamise kohta.

1. Teabekeskkond – info iseseisev otsing ja analüüs ja vormistamine.

2. Väärtused ja kõlblus – mineviku kultuuripärandi väärtustamine.


Infotehnoloogia: PowerPoint, infootsing internetist Google abil. 2010 I osa Ptk 9.-12.

2003 I osa Ptk 7 ja 12.-14.

Ainetunni läbiviimine arvutiõpetuse klassiruumis.

Kokkuvõttev hinne: Mesopotaamia. Sumeri linnriigid.
6

Lähtub eelnevalt esitatud õpitulemustest.



Vana-Egiptus
7
Riikluse kujunemine Niiluse kallastel. Niiluse delta. Ülem- ja Alam-Egiptus, Menes, vaarao, hieroglüüfkiri. Näitab kaardil ning põhjendab, miks ja millistes piirkondades sai alguse põlluharimine.

Selgitab, miks, kus ja millal tekkisid vanaaja kõrgkultuurid, näitab kaardil Egiptust ja Mesopotaamiat;

Teab, milline oli Egiptuse riiklik korraldus.

Teab, et üks esimestest kirjasüsteemidest oli hieroglüüfkiri.

Töö kaardiga. Õpilased kannavad õpiku ja atlase kaarti kasutades kontuurkaardile järgmised Egiptuse geograafilised objektid: Egiptuse riik, Niilus, Niiluse delta, Punane meri, Vahemeri, Giza, Memphis.

Jutukese koostamine hieroglüüfkirja kohta. Kirjalik arutelu: Mesopotaamias ja Egiptuses kõrgkultuuri kujunemise sarnasused ja erinevused.

1. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine – arheoloogi elukutsega tutvumine.


Geograafia / loodusõpetus: Egiptuse geograafilised objektid, Niiluse üleujutused.

Eesti keele ja kirjandus: jutukese koostamine, geograafilised kohanimed.

2010 I osa Ptk 13.

2003 I osa Ptk 8.

Atlase kaart 31.

Erinevad visuaalsed õppematerjalid;

esitlus Egiptuse usundist ja kultuurist;

interaktiivsed õppematerjalid, 

Idamaade ekspositsioon muuseumis

Riik ja ühiskond
8
Egiptuse riigi ülesehitus. Vaarao, preestrid, sõjamehed, talupojad, orjad. Püramiidid. Teab, milline oli Egiptuse riiklik korraldus.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid tsivilisatsioon, vaarao, muumia, sfinks, tempel, püramiid, preester.

Kirjeldab vanaaja elulaadi Egiptuses.

Tunneb vanaaja kultuuri- ja teadussaavutusi: Egiptuse püramiidid.

Esitluste ettekanne: õpilased esitlevad rühmatööna PowerPoint ettekanded. Kokku esitada kolm ca 8 minuti pikkust ettekannet: 1) Egiptuse riiklus: vaarao, ametnikud, preestrid, sõjamehed, talupojad; 2) hieroglüüfkiri (võrdlus kiilkirjaga); 3) püramiidid.


Ettekannete järel õpetajapoolne tagasiside ning alustatakse mõistekaardi koostamist.

1. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus –koostööoskuse väärtustamine

2. Kultuuriline identiteet – mineviku ja tänapäeva ühiskondade kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ja tunnustamine

3. Teabekeskkond – info iseseisev otsing ja analüüs ja vormistamine

4. Tehnoloogia ja innovatsioon – teadusliku ja tehnilise mõtlemise arengu mõju ajaloosündmustele.


Geograafia / loodusõpetus: Egiptuse loodus, eeldused riikluse kujunemiseks.

Ühiskonnaõpetus: riikluse kujunemine Egiptuses, religioon.

Eesti keel ja kirjandus: hieroglüüfkiri, materjalide kasutamine ettekannete tegemisel, infootsing, viitamine allikatele.

Matemaatika: püramiid.

Infotehnoloogia: PowerPoint ettekanded, infootsing.

Inglise keel: inglisekeelsed allikad ettekandeks.

2010 I osa Ptk 14.

2003 I osa Ptk 8.-9.

Vahendid PowerPointi esitamiseks.

Hieroglüüfkiri

Elu pärast surma
9
Muumia, sarkofaag, hauakambrid – näiteks Tutanhamoni hauakamber. Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid tsivilisatsioon, vaarao, muumia, sfinks, tempel, püramiid, preester.

Teab, kes olid järgmised isikuid ja iseloomustab nende tegevust: Tutanhamon.

Kirjeldab vanaaja elulaadi Egiptuses.

Jätkub eelmisel tunnil alustatud mõistekaardi koostamine. Kaks õpilastepoolset ettekannet teemal: 1) muumiapalsameerimine; 2) Tutanhamoni hauakamber. 1. Keskkond ja jätkusuutlik areng – inimtegevuse vastastikuse seotuse mõistmine

2. Teabekeskkond – info iseseisev otsing ja analüüs ja vormistamine

3. Väärtused ja kõlblus

iluideaali muutumine, esteetika


Eesti keel ja kirjandus: ettekande materjalid, õigekiri, viitamine allikatele.

Terviseõpetus / inimeseõpetus: inimese anatoomia.

Inglise keel: allikad ettekandeks.

Infotehnoloogia: PowerPoint ettekanded, infootsing internetist.

2010 I osa Ptk 15.

2003 I osa Ptk 10.

Vahendid PowerPointi esitamiseks.

Filmid: Muumia 1,2

Dok. Film „Vaarao Tutanhamonist“. (ingl. keelne)

Jumalad, templid ja teadus
10
Egiptuse jumalad: Ra, Osiris, Horos. Templid, preestrid. Päikesekalender, aritmeetika, geomeetria, „Sinuhe jutustus“. Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid tempel, preester.

Kirjeldab vanaaja elulaadi ja religiooni Egiptuses.

Tunneb vanaaja kultuuri- ja teadussaavutusi: meditsiin, matemaatika, kirjandus, kujutav kunst, Egiptuse püramiidid.

Funktsionaalne lugemine ja suuline arutelu: Õpikuteksti baasil vanaaja (nii Egiptuse kui Mesopotaamia) kultuuri- ja teadussaavutuste nimetamine ning olulisuse põhjendamine.

Õpetaja loeb raamatust „Vanaaja kultuurist ja olustikust“ katkeid teemal haridus ja teadus Egiptuses lk 63-66.

1. Keskkond ja jätkusuutlik areng – inimtegevuse vastastikuse seotuse mõistmine

2. Tehnoloogia ja innovatsioon – teadusliku mõtlemise arengu mõju ajaloosündmustele


Eesti keel ja kirjandus: funktsionaalne lugemine, vanaaja kirjandus, kiri, raamatute populariseerimine

Loodusõpetus: päikesekalender.

Matemaatika: aritmeetika, geomeetria, püramiidid.

Ühiskonnaõpetus: riiklus, religioon.

Kirjandus – ilukirjanduse lugemine ja analüüs

2010 I osa Ptk 16.

2003 I osa Ptk 10. „Vanaaja kultuurist ja olustikust“

Vaaraode retked
11
Vaaraod: Thutmosis III, Ramses II. Vaarao võim nõrgeneb. Teab, milline oli vanaaja riiklik korraldus ning kes olid järgmised isikud: Thutmosis III, Ramses II, Tutanhamon. Oskab kirjeldada nimetatud isikute tegevust. Paaristöö: Mesopotaamia ja Egiptuse ajaloo tuntud isikute ja nende tegevuste ühendamine.

Võrdlev tabeli koostamine Egiptuse ja Mesopotaamia kohta – asukoht ja jõed; kelle käes oli võim?; millega ühiskonnaliikmed tegelesid?; religiooni roll riigis?; suurimad saavutused? Võimalusel koostada Venni diagramm: Egiptuse ja Mesopotaamia võrdlus.

1. Teabekeskkond – info iseseisev otsing ja analüüs ja vormistamine


Eesti keel: õigekiri, eeposed, kiilkiri, hieroglüüfkiri.

Geograafia / loodusõpetus: suured jõed, Egiptuse ja Mesopotaamia geograafilised objektid.

Kunstiõpetus: skulptuurid, reljeefid, templid.

2010 I osa Ptk 17.

2003 II osa Ptk 11.

Dok. film Ramses II-st  (ingl. keelne)

Õpitu kordamine: õpilase eneseanalüüs saavutatu õpitulemuste kohta eelnevalt.
12

Teab, milline oli vanaaja riiklik korraldus ning kes olid järgmised isikud: Thutmosis III, Ramses II, Tutanhamon. Oskab kirjeldada nimetatud isikute tegevust.

Kirjeldab vanaaja elulaadi ja religiooni Egiptuse näitel, tunneb Egiptuse kultuuri- ja teadussaavutusi meditsiinis, matemaatikas, astronoomias, oskab tuua näiteid kirjandusest, kujutavast kunstist, teab Egiptuse püramiide.

Ainetunni läbiviimine arvutiõpetuse klassiruumis. Õpetaja valmistab ette Egiptuse ajalugu kordava PowerPointi ning kordava töölehe. Infootsing internetist.

Kordavalt ka Egiptuse ja Mesopotaamia kõrgkultuuri võrdlevad ülesanded.


Iseseisev töö:ristsõna koostamine – Egiptusega seonduvad kohanimed, mõisted ja isikud (saab teha nii tava- kui ka arvutiklassis). Töö on paarides, tunni lõpus vahetatakse koostatud ristsõnad mõne teise paariga ning lahendatakse need läbi. Ristsõna koostajad hindavad lahendajate vastuseid ja lahendajad hindavad koostajate tööd (kas oli liiga raske/kerge, kas küsimused olid arusaadavalt püstitatud).

Hindamine: õpilase enesehinnang õpitulemuste saavutamise kohta.

1. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine – riigivalitsemisega seotud elukutsed


2. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – riigi valitsemine minevikus ja tänapäeval.

3. Kultuuriline identiteet – mõistab mineviku ja tänapäeva kultuuride seoseid.


Infotehnoloogia: PowerPointis esitluse koostamise põhimõtted, infootsing. 2010 I osa Ptk 13.-17.

Kordavalt Ptk 9.-12.

2003 I osa Ptk 7.-11.

Kordavalt Ptk 12.-14.

Vahendid PowerPointi esitamiseks.

Kokkuvõttev hinne: Vana-Egitpus.
13

Lähtub eelnevalt esitatud õpitulemustest.



Foiniikia meresõitjad
14
Foiniikia meresõitjad. Foiniikia linnriigi: Büblos, Siidon, Tüüros. Koloniseerimine, kolooniad, Kartaago rajamine. Tähestikkiri. Selgitab, milline oli vanaaja riiklik korraldus.

Tunneb vanaaja kultuuri- ja teadussaavutusi.

Töö kaardiga: Foiniikia linnriikide ja kolooniate märkimine Vahemere kallastele.

Märksõnade tabelisse jagamine: Egiptuse, Mesopotaamia ja Foiniikia märksõnade jagamine temaatiliselt kõrgkultuuride kaupa. Skeem – tähestikud, mis on kujunenud foiniikia tähestiku baasil.

1. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine – merendusega seotud ametitega tutvumine

2. Keskkond ja jätkusuutlik areng – inimtegevuse vastastikuse seotuse mõistmine


Geograafia / loodusõpetus: Vahemere rannik, seedripuu.

Eesti keel: Foiniikia tähestikkiri ja selle teke.

Ainetevaheline integratsioon lähtuvalt märksõnadest.

2010 I osa Ptk 18.

2003 I osa Ptk 17.


Foiniikia meresõitjad



Iisraeli rahvas Palestiinas
15
Palestiina ehk Kaananimaa, Mooses, Jahve, Taavet, Juuda riik, Jeruusalemm, Saalomon, Paabeli vangipõlv. Teab, et Iisraelis tekkis monoteistlik religioon.

Teab, kes olid järgmised isikuid ja iseloomustab nende tegevust: Ramses II, Mooses, Taavet.

Iseseisev töö: õpikuteksti baasil lünkteksti täitmine töövihikus Iisraeli rahvas Palestiinas.

Mõistekaardi koostamine: õpilased võtavad tundi kaasa raamatu „Piiblilood“.

Valikuliselt teemade käsitlemine – Moosese tegevus, Taavet ja Koljat, kuningas Saalomon.

Koomiksi joonistamine õpilase valitud piibliloo põhjal (A4 jagada neljaks väljaks, kolme esimesse joonistada loo sündmustikku kajastav pilt ning pealkirjastada see, viimasesse välja kirjutada lühikokkuvõte piibliloost)

1. Keskkond ja jätkusuutlik areng – inimtegevuse vastastikuse seotuse mõistmine

2. Väärtused ja kõlblus – erinevate väärtussüsteemide ning nende seoste tundmine ajaloolis-kultuurilises kontekstis religiooni ja maailmavaatega seoses


Eesti keel ja kirjandus: lünkteksti täitmine, raamat „Piiblilood“.

Ühiskonnaõpetus: riiklus, religioon Idamaades.

2010 I osa Ptk19.

2003 I osa Ptk18.

Raamat „Piiblilood“ ja küsimused raamatu kohta.

Iisraellaste usk.

Õpitu kordamine: õpilase eneseanalüüs saavutatu õpitulemuste kohta eelnevalt.

16
Vana Testament, Jahve, Moosese kümme käsku, prohvetid, messias. Teab, et Iisraelis tekkis monoteistlik religioon.

Teab, mis on Vana Testament.

Teab, kes oli Mooses ning iseloomustab tema tegevust.

Jutukese koostamine juutide religiooni kohta. Õpetaja annab 7-10 märksõna või 3-5 suunavat küsimust.

Mõistekaardi jätkamine.

Klassi kümne käsu koostamine rühmatööna: töö esimene etapp toimub rühmades – iga rühm paneb kirja viis käsku ning loeb need klassile ette. Õpetaja kirjuab kõik käsud tahvlile ja hääletamise tulemusel selguvad 10 lõplikku käsku, millest klass lubab edaspidi lähtuda.

Hindamine: õpilase enesehinnang õpitulemuste saavutamise kohta.

1. Väärtused ja kõlblus – erinevate väärtussüsteemide ning nende seoste tundmine ajaloolis-kultuurilises kontekstis religiooni ja maailmavaatega seoses


Eesti keel ja kirjandus: jutukese koostamine, Moosese kümme käsku, Vana Testament.

Ühiskonnaõpetus: riiklus, religioon, kirjutamata normid.

2010 I osa Ptk 20.

2003 I osa Ptk 19.

Seinakaart, ajalooatlas, visuaalsed õppematerjalid.

Kokkuvõttev hinne: Foiniikia linnriigid ja iisraeli rahvas Palestiinas.
17

Teab, milline oli Foiniikia riiklik korraldus.

Teab, et Iisraelis tekkis monoteistlik religioon.

Teab, kes olid järgmised isikuid ja iseloomustab nende tegevust: Ramses II, Mooses, Taavet.





Pärsia
18
Kyros II, satraabid, Suur Kuningatee. Pärslaste usk, maagid. Selgitab, milline oli vanaaja riiklik korraldus Pärsia näitel.

Tunneb vanaaja Pärsia kultuuri- ja teadussaavutusi.

Mõistekaardi koostamine: Pärsia riiklik korraldus.

Varasemas tunnis täidetud võrdleva tabeli täiendamine - Egiptusele ja Mesopotaamiale lisada juurde Pärsia (asukoht ja jõed; kelle käes oli võim?; millega ühiskonnaliikmed tegelesid?; religiooni roll riigis?; suurimad saavutused?). Tabelit oleks mõistlik täiendada iga uue õpitud riigi näol, nii valmiks aasta lõpuks kogu õpitut koondav tabel.

1. Teabekeskkond – info iseseisev otsing ja analüüs ja vormistamine


Geograafia / loodusõpetus: Pärsia riigi territooriumil paiknevad geograafilised objektid.

Ühiskonnaõpetus: kommunikatsiooni areng, rituaalid.

Eesti keel: õigekiri.

2010 I osa Ptk 21.

2003 I osa Ptk 16.

Esitlus: Pärsia riik ja pärslased

Muistne India
19
Kõrgkultuuri tekkimine Induse ja Gangese kallastel. Aarialased, kastikord, veedad, askeet, Buddha õpetus - budism, nirvaana, „Mahabharata“, arvusüsteem, arv 0, araabia numbrid. Selgitab, miks, kus ja millal tekkisid vanaaja kõrgkultuurid.

Selgitab, milline oli vanaaja riiklik korraldus India näitel.

Tunneb vanaaja India kultuuri- ja teadussaavutusi.

Õpilasettekanded kokkulepitud teemal.

Varasemates tundides alustatud võrdleva tabeli täiendamine.

Ajaloo-alaste mõistete tundmine ja kontekstis kasutamise oskus – õpetaja annab õpilastele ülesande mõelda välja teemaga seonduvad 3 iseloomulikku omadust või nähtust. Teemaks on kõrgkultuur.

Kui õpilased on individuaalse töö lõpetanud joonistab õpetaja tahvlile piirjoontega inimese kontuuri. Seejärel ütleb iga õpilane ühe sõna, mille õpetaja kirjutab tahvlile (kontuurist väljapoole) ja sõnu öeldakse seni kuni ei ole rohkem ühtegi uut välja pakkuda.

Seejärel jagab õpetaja kontuuri kolmeks – pea on tunnuste valdkond, käed on näidete valdkond ning jalad on kõik muu, mis teemasse sobib. Kui kõik sõnad on kontuuri sees oma kohtadele paigutatud definerivad õpilased iseseisvalt (lähtudes tehtust) 1-2 lausega mõiste kõrgkultuur.

1. Keskkond ja jätkusuutlik areng – inimtegevuse vastastikuse seotuse mõistmine


Geograafia / loodusõpetus: India jõed, India ookean, Hindustani ps.

Ühiskonnaõpetus: riiklus, budism.

Eesti keel ja kirjandus: „Mahabharata“, veedad.

Matemaatika: arvusüsteem, arv 0, araabia numbrid.

Infotehnoloogia: PowerPoint ettekanded, infootsing.

Inglise keel: inglise keelsed allikad ettekandeks.

2010 I osa Ptk 22.-23.

2003 I osa Ptk 20.-21.

Vahendid PowerPointi esitamiseks.Muistne-India

Muistne Hiina
20
Hiina kõrgkultuuri kujunemine Huang He ja Jangtse. Siidiussid, malm, Hiina keisririik, Suur Hiina müür, Suur Siiditee. Hiinlaste usk, Konfutsius, kooliharidus, kompass, paber. Selgitab, miks, kus ja millal tekkisid vanaaja kõrgkultuurid.

Selgitab, milline oli vanaaja riiklik korraldus Hiina näitel.

Tunneb vanaaja Hiina kultuuri- ja teadussaavutusi.

Õpilasettekanded kokkulepitud teemal.

Varasemates tundides alustatud võrdleva tabeli täiendamine.

Õpilase ülesandeks on teksti põhjal (õpik pt. 24) koostada kolm küsimust. Üks „Miks?” ja teine „Kas?” ning kolmas „Mida?” küsimus. St, et küsimused peavad algama etteantud sõnaga. Küsimuste raskusaste peab olema erinev, esimesele küsimusele peab leiduma vastus otse tekstis, teisele vastamiseks on vaja järeldusoskust ning kolmandale eelteadmisi – küsimus peab olema seostatud varemõpituga.

Igal õpilasel on teksti lugemiseks ja küsimuste koostamiseks aega 20. minutit.

Pinginaabril on küsimustele vastamiseks aega 15. minutit. Küsimused ja vastused korjab õpetaja tunni lõpul kokku ning järgneval tunnil tagastab koos tagasisidega. Huvitavamad küsimused arutatakse klassiga ühiselt läbi.

1. Keskkond ja jätkusuutlik areng – inimtegevuse vastastikuse seotuse mõistmine

2. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus –koostööoskuse väärtustamine


Geograafia / loodusõpetus: Hiina jõed, Vaikne ookean, siidiussid.

Kunstiõpetus: Hiina müür.

Ühiskonnaõpetus: hiinlaste usk, kooliharidus Hiinas, kommunikatsiooni areng – Suur Siiditee.

2010 I osa Ptk 24.-25.

2003 I osa Ptk 22.-23.

Vahendid PowerPointi esitamiseks.Vana-Hiina

Seinakaart, ajalooatlas, visuaalsed õppematerjalid

Suur Hiina müür: 

Vana-Kreeka
20






Kreeka loodus ja rahvastik. Ajatelg Kreeka ajaloost vanaajal. Kreeta kultuur.
1
Balkani ps, Vahemeri, Ateena, Sparta, Kreeta, Egeuse meri.

Kreeta kultuur: Knossos, Minos, preesterkuningas, legend Minotaurosest, lineaarkiri A, hellenid, barbarid, Ariadne lõng.

Oskab näidata kaardil Kreetat, Kreekat, Balkani poolsaart, Ateenat, Spartat.

Teab, et Vana-Kreeka tsivilisatsioon sai alguse Kreeta-Mükeene kultuurist.

Õpetaja näitab tahvlil (projektoriga või seinakaarti kasutades) Kreeka geograafilisi objekte. Õpilased kõrvutavad tahvlil olevat kaarti atlase või õpiku kaardiga. Õpetajapoolne õpilaste individuaalne juhendamine atlasega töötamisel.

Ajatelje koostamine: Kreeka ajaloo perioodide märkimine ajateljele. Õpetaja jutustus Kreeta kultuurist ja Minotaurose legendist.

1. Keskkond ja jätkusuutlik areng – inimtegevusega kaasnevad riskid, vastastikuse seotuse mõistmine

2. Tehnoloogia ja innovatsioon – teadusliku mõtlemise arengu mõju ajaloosündmustele


Geograafia/ loodusõpetus: Kreeka geograafilised objektid. Eesti keel - suur ja väike algustäht: geograafilised kohanimed, rahvad, kultuuriperioodid.

Infotehnoloogia: töö kaardiga.

2010 II osa Ptk 26.

2003 II osa Ptk 25. Kreeka kaart. Atlase kaart 35.

Seinakaart, kontuurkaart;

visuaalsed materjalid;

interaktiivsed õppematerjalid, www.miksike.ee , www.koolielu.ee

Mükeene kultuur. Kordavalt (läbi võrdluse) Kreeta kultuur.
2
Mükeene, lõvivärav, Agamemnoni surimask, Trooja sõda, lineaarkiri B. Teab, et Vana-Kreeka tsivilisatsioon sai alguse Kreeta-Mükeene kultuurist. Töö kaardiga. Õpilased märgivad kaardile Vana -Kreeka geograafilised objektid. Võrdleva tabeli täitmine: Kreeta saare minoiline kultuur ja Mükeene kultuur – sarnasused ja erinevused (rühma- või paaristöö).
Geograafia/ loodusõpetus: Kreeka geograafilised objektid. Eesti keel - suur ja väike algustäht: geograafilised kohanimed, rahvad, kultuuriperioodid. 2010 II osa Ptk 27.

2003 II osa Ptk 25. Kreeka kaart. Atlase kaart 35.

Kreeka kangelased. Õpitu kordamine: õpilase eneseanalüüs saavutatu õpitulemuste kohta eelnevalt.
3
Homeros, eepos, Trooja sõda, Agamemnon, Achilleus, Achilleuse kand, Odysseus, „Ilias“, „Odüsseia“, Herakles. Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: eepos, Trooja sõda.

Teab, kes olid: Herakles ja Homeros

iseloomustab nende tegevust.

Iseseisev töö: lünkteksti täitmine kreeka kangelaste ja eeposte kohta. Viimane soodustab jutukese kirjutamise oskuse kujunemist.

<u>Suuline arutelu : </u>jutukese lugemine „Vanaaja lugemikust“ või H. Palametsa „Vanaaja kultuurist ja olustikust“. Katked filmist „Trooja sõda“.

Pantomiim – teemaks „Kreeka kangelased“.

1. Tehnoloogia ja innovatsioon – teadusliku mõtlemise arengu mõju ajaloosündmustele


Eesti keel ja kirjandus: nimede õigekiri. Mõiste eepos. Viited „Kalevipojale“, „Kalevalale“ 2010 II osa Ptk 28.

2003 II osa Ptk 26. Raamat „Vanaaja lugemik“

„Vanaaja kultuurist ja olustikust“ lk 112 –116.

Film „Trooja sõda“. Esitlus: Kreeka kangelased.

Kokkuvõtte hinne: Kreeta-Mükeene kultuur
4

Teab, et Vana-Kreeka tsivilisatsioon sai alguse Kreeta-Mükeene kultuurist.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: eepos, Trooja sõda.

Teab, kes olid: Herakles ja Homeros

iseloomustab nende tegevust.





Kreeka polised
5
Polis, rahvakoosolek, aristokraatia, türannia, akropol, agoraa, kodanik, demokraatia, ori, tähestik, hellenid, barbarid, koloonia, koloniseerima. Oskab näidata kaardil Kreetat, Kreekat, Balkani poolsaart, Ateenat, Spartat.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: polis, rahvakoosolek, aristokraatia, türannia, akropol, agoraa, kodanik, demokraatia, ori, tähestik, hellenid.

Ajatelje koostamine: tahvlil on joonistatud ajajoon – Kreeta-Mükeene ajajärk, tume ajajärk, arhailine periood.

Arvutamine. Näiteks - mitu aastat tagasi algas arhailine periood.

Töö atlasega. Töö õpiku kaardiga. Õpilane otsib kaardilt järgmised kreeklaste kolooniad: Byzantion (hilisem Konstantinoopol), Sürakuusa.

Mõistete õppimisel on hea kasutada järgmist võtet, rõhutada sulghäälikuid: agoraa – turg, akropol – kaljukindlus. Mõistete õppimisel/kinnistamisel kasutada ristsõna.

1. Keskkond ja jätkusuutlik areng – inimtegevuse vastastikuse seotuse mõistmine

2. Kultuuriline identiteet – sallivuse ja võrdõiguslikkuse väärtustamine

3. Väärtused ja kõlblus – inimeseks olemise vastutus, reflektsioon


Geograafia/ loodusõpetus: Kreeka geograafilised objektid.

Eesti keel ja kirjandus: nimede õigekiri.

Matemaatika: positiivsed ja negatiivsed arvud, arvutamine.

Ühiskonnaõpetus: demokraatia ja demokraatlikud riigid tänapäeval.

2010 II osa Ptk 29.

2003 II osa Ptk 28.-29.

Atlase kaart 35. Kontuurkaart, visuaalsed materjalid

Kreeklaste usk
6
Olümpose mägi, hellenite jumalad. Rõhutada Zeusi.

Mõisted: hellenid, skulptuur. Delfi oraakel.

Kirjeldab Vana-Kreeka kultuuri ja eluolu iseloomulikke jooni järgmistes valdkondades: kirjandus, religioon, kunst.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: hellenid, skulptuur.

Teab, kes olid Zeus ning

iseloomustab tema tegevust.

Tabeli koostamine hellenite jumalate kohta: jumala nimi – sümbol, tegevusala (mida või keda jumal kaitses/edendas).

Suuline arutelu : õpetaja jutustus nii jumalatest kui titaan Prometheusest. Lugeda teemakohane lõik raamatust „Iidsete aegade lood“. Lõik filmist „Sparta 300“ – oraakel.

Paralleelide toomine Egiptuse ja Mesopotaamia ning juutide religiooniga. Rõhutama peab juutide ainujumalakultust.

Juhitud kujutlus – õpetaja loeb raamatust „Iidsete aegade lood I“ ette loo sellest, kuidas Kronos võimule sai ja kuidas ta oma võimu hoidmiseks oma lapsi neelas. Õpetaja lõpetab loo lugemise hetkel, kui Kronos pahaaimamatult ühe oma lapse asemel, neelab alla kivi – laps, kes pääses oli Zeus. Õpilased kirjutavad loo lõpu ning õpetaja palub osadel see ka ette lugeda. Viimaks loeb õpetaja ette ka loo tegeliku lõpu.

1. Kultuuriline identiteet – sallivuse ja teiste kultuuripärandite väärtustamine


Geograafia/ loodusõpetus: Kreeka geograafilised objektid – Balkani ps, Olümpose mägi. Loodusõpetus: äikese teke.

Eesti keel ja kirjandus: nimede õigekiri. Teos „Iidsete aegade lood“ – ilukirjanduse lugemine ja analüüs

2010 II osa Ptk 30.

2003 II osa Ptk 27.

Raamat „Iidsete aegade lood“ I või II osa.

Atlase kaart 35.


Sparta riik. Õpitu kordamine: õpilase eneseanalüüs saavutatu õpitulemuste kohta eelnevalt.
7
Lakoonika, Messeenia, Sparta, Lykurgos, heloodid, kaks kuningat, vanemate nõukogu, faalanks, spartiaadid, lakooniline kõne. Oskab näidata kaardil Spartat.

Tunneb Vana-Kreeka ühiskonnakorraldust Sparta näitel.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: polis, rahvakoosolek, aristokraatia, kodanik, demokraatia, ori, hellenid.

Kirjalik arutelu: funktsionaalne lugemine õpikust, loetu põhjal süsteemse märksõnade skeemi koostamine.

Töö kaardiga: märkida kaardil Sparta paiknemine.

Lõik filmist „Sparta 300“ – spartiaatide kasvatus.

Hindamine: õpilase enesehinnang õpitulemuste saavutamise kohta.

1. Keskkond ja jätkusuutlik areng – inimtegevuse vastastikuse seotuse mõistmine

2. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus –koostööoskuse väärtustamine

3. Teabekeskkond – info iseseisev otsing ja analüüs ja vormistamine

4. Väärtused ja kõlblus – inimeseks olemise vastutus, reflektsioon


Geograafia/ loodusõpetus: Kreeka geograafilised objektid.

Eesti keel ja kirjandus: võõrkeelsete nimede õigekiri.

2010 II osa Ptk 31.

2003 II osa Ptk 30.

Film „Sparta 300“.

Kokkuvõttev hinne: Kreeka polised ja religioon.
8

Oskab näidata kaardil Kreetat, Kreekat, Balkani poolsaart, Ateenat, Spartat.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: polis, rahvakoosolek, aristokraatia, türannia, akropol, agoraa, kodanik, demokraatia, ori, tähestik, hellenid.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: hellenid, skulptuur.

Teab, kes olid Zeus ning

iseloomustab tema tegevust.





Võitlus pärslaste vastu
9
Sparta ja Ateena polis, Balkani ps, Herodotos, Maratoni ja Salamise lahing, Termopüülide lahing, Leonidas, araabia ja rooma numbrid. Oskab näidata kaardil Kreetat, Kreekat, Balkani poolsaart, Ateenat, Spartat. Teab, kes oli Herodotos ning

iseloomustab tema tegevust.

Tunneb Vana-Kreeka ühiskonnakorraldust Ateena ja Sparta näitel ning võrdleb neid

kirjelduse põhjal.

Töö atlasega: kordavalt seni õpitud Kreeka geograafilised objektid. Kreeka – Pärsia sõda. Arutelu linnriikide (Ateena ja Sparta) panuse üle Pärsia alistamisel. Lugeda lõik raamatust „Vanaaja kultuurist ja olustikust“ lk 138 – Herodotos.

Suuline arutelu : kuidas soodustas Kreeka-Pärsia sõda demokraatia kujunemist Ateenas?

Ajatelje täiendamine: õpilased märgivad ajateljele sündmused, kus arhailine periood asendub klassikalisega. Lahingute dateerimine, sajandi määramine (nii araabia kui rooma numbriga), sündmuste kandmine ajateljele.


1. Keskkond ja jätkusuutlik areng – inimtegevuse vastastikuse seotuse mõistmine

2. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus –koostööoskuse väärtustamine

3. Teabekeskkond – info iseseisev otsing ja analüüs ja vormistamine

4. Väärtused ja kõlblus – inimeseks olemise vastutus, reflektsioon


Geograafia/ loodusõpetus: Kreekageograafilised objektid.

Eesti keel ja kirjandus: nimede õigekiri. Ajaloosündmuste kirjutamine.

2010 II osa Ptk 32.

2003 II osa Ptk 31.

Atlase kaart: 37.


Film „Sparta 300“.


Esitlus: Kreeka-Pärsia sõda.

Ateena demokraatia
10
Killukohus, Ateena polis, demokraatia, rahvakoosolek, polis, türannia, akropol, agoraa, kodanik, ori, hellenid. Atika, Hellas, Ateena mereliit, Perikles. Tunneb Vana-Kreeka ühiskonnakorraldust Ateena näitel.

Oskab näidata kaardil Kreekat, Balkani poolsaart, Ateenat.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: polis, rahvakoosolek, türannia, akropol, agoraa, kodanik, demokraatia, ori, hellenid.

Teab, kes oli Perikles ning

iseloomustab tema tegevust.

Tunneb Vana-Kreeka ühiskonnakorraldust Ateena ja Sparta näitel ning võrdleb neid

kirjelduse põhjal.

Paaristöö/ rühmatöö: teemal Ateena ja Sparta võrdlus.

Väidete koostamine Periklese tegevuse kohta. Suuline arutelu : milline tegevus/ mis tegu võis tingida killukohtu abil inimese väljasaatmise Ateena linnriigist. Mis on killukohtu väärtus?

1. Keskkond ja jätkusuutlik areng – inimtegevusega kaasnevad riskid, vastastikuse seotuse mõistmine

2. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus –koostööoskuse väärtustamine

3. Kultuuriline identiteet – sallivuse ja teiste kultuuripärandite väärtustamine

4. Väärtused ja kõlblus – inimeseks olemise vastutus, reflektsioon


Geograafia/ loodusõpetus: Kreeka geograafilised objektid.

Eesti keel ja kirjandus: nimede õigekiri, väidete sõnastamine.

Kunstiõpetus: Ateena akropol, skulptuur. Käsitöö ja tehnoloogiaõpetus: Ateena sõjalaev.

2010 II osa Ptk 33.

2003 II osa Ptk 32.

Atlase kaart: 35.


Esitlus

Ateena linn
11
Mõisted: polis, agoraa, akropol, Pikad müürid, Pireuse sadam, Parthenon, reljeef. Tunneb Vana-Kreeka ühiskonnakorraldust Ateena näitel.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: polis, akropol, agoraa.

Töö allikatega: fotod akropolist. Cath Senkeri teos „Vana-Kreeka“ lk 32-33.

Õpetaja koostab väited Ateena linna kohta. Õpilased hindavad väiteid paaristööna, siis kontrollitakse väiteid ühiselt.

Mõistekaardi koostamine: Vana- Kreeka ajalooga seotud mõisted.


Geograafia/ loodusõpetus: Ateena linn, Atika, Pireuse sadam, Balkani ps, Vahemeri.

Kunstiõpetus: tempel, Ateena akropol, skulptuur ja reljeef.

Eesti keel: mõistete tundmine ja õigekiri.

2010 II osa Ptk 34.

2003 II osa Ptk 32-33.

Cath Senkeri teos „Vana-Kreeka“ lk 32-33.

Ateenlaste elu. Õpitu kordamine: õpilase eneseanalüüs saavutatu õpitulemuste kohta eelnevalt.
12
Mõisted: aristokraatia, demokraatia, rahvakoosolek, ori, hellen.

Kreeklaste vaasimaalid, perekond, orjad, haridus.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: aristokraatia, demokraatia, rahvakoosolek, ori, hellen.

Tunneb Vana-Kreeka ühiskonnakorraldust Ateena ja Sparta näitel ning võrdleb neid

kirjelduse põhjal.

Iseseisev töö: õpilane koostab teema kohta küsimusi ning vastab neile.

Järgneb rühmatöö, kus esitatakse üksteisele varem koostatud küsimusi ning arutletakse vastuste üle. Rõhuasetus nii küsimustel kui vastustel.

Võrdlev tabel / diagramm Ateena ja Sparta kohta. Leida nii sarnasused kui erinevused. Vaasimaali värvimine mõlemas tehnikas.

Arutlusoskust arendav rühmatöö - õpetaja jagab klassi kahte rühma: spartalased ja ateenlased. Õpilaste ülesanne on kirjutada kaitsekõne Sparta/Ateena polise elukorraldusele ja meelelaadile – tuua esile oma polise paremus kõikvõimalikel elualadel. Kumbki pool saab esiteks sõna kolmeks minutiks ning seejärel veel kolmeks minutiks.

Hindamine: õpilase enesehinnang õpitulemuste saavutamise kohta.

1. Keskkond ja jätkusuutlik areng – inimtegevuse vastastikuse seotuse mõistmine

2. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus –koostööoskuse väärtustamine

3. Väärtused ja kõlblus – inimeseks olemise vastutus, reflektsioon


Eesti keel: väidete koostamine, küsilausete koostamine, mõistete õigekiri.

Kunstiõpetus: vaasimaalide stiil.

2010 II osa Ptk 35.

2003 II osa Ptk 33. Vaasimaali joonistamiseks vajaminevad vahendid.


Esitlus: Vaasimaalid



Kokkuvõttev hinne: Kreeka-Pärsia sõjad. Ateena linnriik
13

Tunneb Vana-Kreeka ühiskonnakorraldust Ateena näitel.

Oskab näidata kaardil Kreekat, Balkani poolsaart, Ateenat.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: polis, rahvakoosolek, türannia, akropol, agoraa, kodanik, demokraatia, ori, hellenid.

Teab, kes oli Perikles ning

iseloomustab tema tegevust.

Tunneb Vana-Kreeka ühiskonnakorraldust Ateena ja Sparta näitel ning võrdleb neid

kirjelduse põhjal.





Teater
14
Kreeka teater, tragöödiad, komöödiad, maskid, koturnid, Aischylos, Sophokles, Aristophanes. Kirjeldab Vana-Kreeka kultuuri ja eluolu iseloomulikke jooni järgmistes valdkondades: kirjandus, teater, religioon.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid polis, teater, tragöödia, komöödia.

Iseseisev töö: lünkteksti täitmine kreeka teatri kohta.

Fotod Eesti praegustest teatritest.

Suuline arutelu : Vana-Kreeka teatri ning tänapäevase teatri sarnasused ja erinevused.

Rühmatöö – kuni 3 minuti pikkuse lühinäidendi koostamine (tragöödia või komöödia) ning selle ettekandmine, oluline on, et tragöödias oleks sees ka õpetlik osa ning komöödias kasutatud antiikkomöödia põhimõtteid – päevakajaliste sündmuste, poliitika temaatiline kasutamine. .

1. Teabekeskkond – info iseseisev otsing ja analüüs ja vormistamine


Eesti keel: eepos, „Kuningas Oidipus“, tragöödiad, komöödiad. Suur ja väike algustäht. Müüdid kreeka jumalatest. Teatrid Eestis.

Ühiskonnaõpetus: kodanikualgatuslikud mänguseltsid, rahvateatrid.

2010 II osa Ptk 36.

2003 II osa Ptk 36.


Esitlus: Vana-Kreeka teater

Olümpiamängud
15
Hellenite olümpiamängud: pidustused Zeusi auks, atleedid, erinevad spordialad. Mõisted: polis, kodanik, ori, olümpiamängud, skulptuur. Kirjeldab Vana-Kreeka kultuuri ja eluolu iseloomulikke jooni järgmistes valdkondades: kirjandus, teater, religioon, kunst, sport.

Teab, kes oli Zeus ning

iseloomustab tema tegevust.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid polis, kodanik, ori, olümpiamängud, skulptuur.

Iseseisev töö: jutukese koostamine olümpiamängude kohta. Jutukese koostamise eel annab õpetaja 7-10 märksõna või koostab 3-5 suunavat küsimust. Õpilased loevad pinginaabri tööd, teevad omapoolseid ettepanekuid, tähelepanekuid kaasõpilase tööle.

Ülistuslaulu/luuletuse tegemine tänapäevasele olüpiakangelasele. Õpilane valib ühe olümpiavõitja, kelle kohta koostab ülistusluule/-laulu.


Kunstiõpetus: skulptuurid, vaasimaalid, reljeefid, templid.

Eesti keel ja kirjandus: luuletused atleetide auks (Pindarose luule).

Ühiskonnaõpetus: erinevad religioonid.

Kehaline kasvatus: erinevad spordialad olümpiamängudel.

2010 II osa Ptk 37.

2003 II osa Ptk 35.

Esitlus: olümpiamängud Vana-Kreekas;

pildid, videokatkendid (nt leitavad LINK );

töölehed

Filosoofia ja teadus. Õpitu kordamine: õpilase eneseanalüüs saavutatu õpitulemuste kohta eelnevalt.
16
Filosoofia, filosoof, Thales, Pythagoras, Hippokratese vanne, Sokrates, Platon, Aristoteles. Kirjeldab Vana-Kreeka kultuuri ja eluolu iseloomulikke jooni järgmistes valdkondades: kirjandus, religioon, kunst, sport.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid polis, kodanik, rahvakoosolek, skulptuur.

Mõistekaardi koostamine: hellenite teadus ja filosoofia.

Suuline arutelu : kas Sokratese surmamõistmine oli õiglane? Miks kasvas Ateenas rohkem loovinimesi kui Spartas?

Hindamine: õpilase enesehinnang õpitulemuste saavutamise kohta.


Matemaatika: Pythagorase teoreem.

Terviseõpetus / inimeseõpetus: Hippokratese vanne.

2010 II osa Ptk 38.

2003 II osa Ptk 38.

Esitlus: Vana-Kreeka filosoofid.

Kokkuvõttev hinne: Vana-Kreeka kunst ja kirjandus. Olümpiamängud.
17

Kirjeldab Vana-Kreeka kultuuri ja eluolu iseloomulikke jooni järgmistes valdkondades: kirjandus, teater, religioon, kunst, sport.

Teab, kes oli Zeus ning

iseloomustab tema tegevust.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid polis, kodanik, ori, olümpiamängud, skulptuur.





Makedoonia riik ja Aleksander Suure sõjaretk
18
Makedoonia riik. Philippos II. Chaironeia lahing, Makedoonia faalanks, Pärsia suurriik, filipikad, Gordioni sõlm, Aleksander Suure lahingud (näiteks Gaugamela). Näitab kaardil Kreetat, Kreekat, Balkani poolsaart, Ateenat, Spartat, riigi laienemist hellenismi perioodil.

Teab, kes oli Aleksander Suur ning

iseloomustab tema tegevust.

Paaristööna: Paralleelselt õpiku teksti lugemisega jälgivad õpilased Aleksander Suure sõjakäiku kaardil. Võib kasutada õpiku või atlase kaarti. Õpetaja näitab kaarti ka tahvlil: seinkaart või projektoriga näidatav kaart.

Sündmuste järjestamine Aleksander Suure elu ja sõjakäigu kohta.

Film „Aleksander Suur“. Raamat „Aleksander Suur“ sarjast maailma elulood. Empaatiaülesanne: lehekülg Aleksander Suure päevikust. Õpilane koostab ühe fragmendi Aleksander Suure päevikust – õpilane paneb end Aleksander Suure rolli, hindab mingit sündmust läbi Aleksandri pilgu. vad õpilased Aleksander Suure sõjakäiku kaardil. Võib kasutada õpiku või atlase kaart

1. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine – sõjaväelase elukutse.

2. Keskkond ja jätkusuutlik areng – inimtegevusega kaasnevad riskid, vastastikuse seotuse mõistmine

3. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus –koostööoskuse väärtustamine


Eesti keel, võõrkeeled: funktsionaalne lugemisoskus, õigekirja reeglite järgimine.

Kirjandus: raamatute populariseerimine, kirjanduslik termin - Gordioni sõlm.

2010 II osa Ptk 39.

2003 II osa Ptk 34. ja 39.

Atlase kaart 40.

Raamat „Aleksander Suur“ sarjast maailma elulood.

Film „Aleksander Suur“.



Hellenism. Õpitu kordamine: õpilase eneseanalüüs saavutatu õpitulemuste kohta eelnevalt.
19
Hellenism, Aleksandria, muusad, Museion, filoloogia, teadusharude kujunemine. Eukleides, Archimedes, Ptolemaios. Vanaaja seitse maailmaimet. Näitab kaardil Kreetat, Kreekat, Balkani poolsaart, Ateenat, Spartat, riigi laienemist hellenismi perioodil.

Teab, kes oli Aleksander Suur ning

iseloomustab tema tegevust.

Kirjeldab Vana-Kreeka kultuuri ja eluolu iseloomulikke jooni järgmistes valdkondades: kirjandus, religioon, kunst.

Ajatelje täiendamine: klassikaline periood asendub hellenismiga.

Töö kaardiga: Aleksander Suure impeerium ja selle lagunemine. Hellenistlikud suurriigid. Võrdlev tabeli koostamine: hellenistlikud suurriigid ja kreeka polised.

Referaat või PowerPoint esitlus „Vanaaja seitse maailmaimet“.

„Vana-Kreeka“ raamat sarjast teadmisjanu.

Fotod kohalikest muuseumidest, fotod Eesti ja Euroopa /maailma tuntumatest kunstimuuseumidest.

Hindamine: õpilase enesehinnang õpitulemuste saavutamise kohta.

1. Tehnoloogia ja innovatsioon – teadusliku mõtlemise arengu mõju ajaloosündmustele


Geograafia / loodusõpetus: Ptolemaiose kaart.

Eesti keele ja kirjandus, infotehnoloogia: referaadi koostamine.

Kunstiõpetus: muuseum, vanaaja seitse maailmaimet.

Loodusõpetus: Archimedese kruvi.

2010 II osa Ptk 40.

2003 II osa Ptk 40.

Atlase kaart 40.

„Vana-Kreeka“ lk 38-39. Esitlus: Vanaaja seitse maailmaimet. Videod internetist (nt. YouTube).

Kokkuvõttev hinne: Hellenism
20
Makedoonia riik. Philippos II. Chaironeia lahing, Makedoonia faalanks, Pärsia suurriik, filipikad, Gordioni sõlm, Aleksander Suure lahingud (näiteks Gaugamela).

Hellenism, Aleksandria, muusad, Museion, filoloogia, teadusharude kujunemine. Eukleides, Archimedes, Ptolemaios. Vanaaja seitse maailmaimet.

Lähtub esitatud õpitulemustest.



Vana-Rooma
20






Vana-Rooma loodulikud olud. Ajatelg Vana-Rooma ajaloost.

Etruskid

1
Apenniini ps, Vahemeri, Kartaago, Rooma linn, Tiberi jõgi, Sitsiilia, Alpid, Gallia.

Etruskid, Etruuria, hauakambrid, etruskide kultuuripärand.

Näitab kaardil Apenniini poolsaart, Vahemerd, Kartaagot, Roomat.


Töö kaardiga: märkida kaardile Vahemere läänerannik Roomast lähtudes.

Õpetaja näitab tahvlil (projektoriga või seinakaarti kasutades) Rooma geograafilisi objekte. Õpilased kõrvutavad tahvlil olevat kaarti atlase või õpiku kaardiga ja täiendavad kaarti tööviihkus. Õpetajapoolne õpilaste individuaalne juhendamine atlasega töötamisel.

Ajatelje koostamine: Rooma riigi ajaloo perioodide märkimine ajateljele – kuningate ajajärk, vabariik, keisririik. Õpilased arvutavad perioodide pikkusi aastates.

Sajandite määramine (nii rooma kui araabia numbritega märkimine).

Fotode analüüs ja kirjeldamine: etruskide kultuuripärand. Arutelu: mida etruskid roomlastele pärandasid?

Õpimapi koostamine: õpilased alustavad Vana-Rooma teemat koondava õpimapi koostamist. Õpimapi vahele lisatakse kõik tunnis tehtud tööd – nii rühmatööd kui ka individuaalsed tööd.

1. Keskkond ja jätkusuutlik areng – inimtegevuse vastastikuse seotuse mõistmine


Geograafia / loodusõpetus: Rooma loodus ja geograafilised objektid.

Eesti keele: õigekiri.

Kunstiõpetus: etruski kultuur.

Matemaatika: arvutamine.

2010 II osa Ptk 41.

2003 II osa Ptk 42.

Atlase kaart 42.

Ajatelje joonistamiseks vajalikud vahendid,

töölehed;

suured lehed, värvilised pliiatsid, virtuaalsed õppematerjalid, www.miksike.ee , www.koolielu.ee .


Esitlus: Vana-Rooma

Rooma riigi tekkimine. Õpitu kordamine: õpilase eneseanalüüs saavutatu õpitulemuste kohta eelnevalt.
2
Rooma linnriigi kujunemine. Legend Rooma linna rajamisest. Mõisted: ladina keel, Kapitoolium. Romulus. Näitab kaardil Apenniini poolsaart, Vahemerd, Roomat.

Teab Rooma riigi tekkelugu.

Näitab kaardil Rooma riigi territooriumi ja selle laienemist.

Selgitab Rooma riigikorda eri aegadel.

Iseloomustab eluolu ja kultuuri Rooma riigis.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Kapitoolium, ladina keel.

Teab, kes oli Romulus ja iseloomustab tema tegevust.

Õpetaja jutustus: legend Rooma linna rajamisest. Raamat „Müüdid, legendid, kangelased“ lk 90. Seejärel lünkteksti täitmine – legend Rooma linnast.

Võrdlev tabel loodusolude kohta: Balkani ps ja Apenniini ps.

Suuline arutelu : Miks etruski soost kuningas Roomas kukutati? Rõhuasetus väärtusküsimustel.

Õpimapi täiendamine (lünktekst).

Hindamine: õpilase enesehinnang õpitulemuste saavutamise kohta.


Geograafia / loodusõpetus: Rooma geograafilised objektid, Vahemere piirkonna geograafilised objektid.

Eesti keel ja kirjandus: õigekiri, legend Rooma linna rajamisest, etruski kuninga kukutamisest.

2010 II osa Ptk 42.

2003 II osa Ptk 43.

Atlase kaardid 35, 42 ja 43.

„Müüdid, legendid, kangelased“ lk 90.

Õpimapp.

Kokkuvõttev hinne: Etruskid ja Rooma riigi teke.
3

Näitab kaardil Apenniini poolsaart, Vahemerd, Roomat.

Teab Rooma riigi tekkelugu.

Näitab kaardil Rooma riigi territooriumi ja selle laienemist.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Kapitoolium, ladina keel.

Teab, kes oli Romulus ja iseloomustab tema tegevust.





Rooma vabariik
4
Riigikord Rooma vabariigis. Mõisted: vabariik, konsul, ülempreester, foorum, patriits, plebei, senat, rahvatribuun, leegion. Legend – haned päästsid Rooma linna. Näitab kaardil Rooma riigi territooriumi ja selle laienemist.

Selgitab Rooma riigikorda eri aegadel.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: vabariik, foorum, patriits, plebei, konsul, senat, rahvatribuun, leegion.

Ajatelje täiendamine: Rooma vabariik. Skeem Rooma riigi valitsemisest vabariigi ajajärgul.

Kirjalik ülesanne: Ristsõna koostamine teemal Rooma vabariik.

Suuline arutelu : mis muutus Rooma valitsemises pärast vabariikliku korra kehtestamist.

Töö kaardiga: teemal Rooma alistab Itaalia.

Õpimapi täiendamine (skeem, ristsõna).

1. Keskkond ja jätkusuutlik areng – inimtegevuse vastastikuse seotuse mõistmine

2. Kultuuriline identiteet – inimeste rolli mõistmine kultuuri kandjana, edasiviijana ja kultuuride vahendajana


Kunstiõpetus: antiikaegne rooma skulptuur.

Matemaatika: skeemi koostamisel kasutada erinevaid kujundeid – ring, ristkülik, ruut. Saab küsida ümbermõõdu ja pindala valemeid. Eesti keel ja kirjandus: õigekiri ja legend – kuidas haned päästsid Rooma linna.

Geograafia / loodusõpetus: Rooma riigi laienemine Apenniini ps. Ühiskonnaõpetus: vabariikide ja monarhiate erinevused.

2010 II osa Ptk 43.

2003 II osa Ptk 43. ja 44.

Atlase kaart 43.

Rooma vabariik

Rooma ja Kartaago
5
Töö kaardiga. Kartaago, Puunia, Vahemeri, Sitsiilia, Sardiinia, Gallia, Alpid, provints.

Puunia sõjad. Cannae lahing.

Hannibal.

Näitab kaardil Apenniini poolsaart, Vahemerd, Kartaagot, Roomat.

Näitab kaardil Rooma riigi territooriumi ja selle laienemist.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Kartaago, provints.

Teab, kes oli Hannibal ja iseloomustab tema tegevust.

Töö kaardiga: Puunia sõdade märkimine kaardil. Atlase kaart 43.

Kirjalik ülesanne: tabeli koostamine Puunia sõdade kohta: osapooled, daatumid (koos sajanditega – nii araabia kui rooma numbrites), põhjused, tulemused.

Õpimapi täiendamine (tabel).

1. Keskkond ja jätkusuutlik areng – inimtegevusega kaasnevad riskid, vastastikuse seotuse mõistmine

2. Teabekeskkond – info iseseisev otsing ja analüüs ja vormistamine


Geograafia / loodusõpetus: Vahemere piirkond Puunia sõdade ajal.

Eesti keel: õigekiri, funktsionaalse lugemise oskus. Põhjus-tagajärg seosed.


2010 II osa Ptk 44.

2003 II osa Ptk 45. ja 46.

Atlase kaart 43.


Esitlus: Rooma ja Kartaago

Roomast saab suurriik
6
Rooma vallutab Kreeka ja Makedoonia. Rooma provintsid. Orjandus. Rooma provintsid Vahemere rannikul. Näitab kaardil Rooma riigi territooriumi ja selle laienemist.

Selgitab Rooma riigikorda eri aegadel.

Iseloomustab eluolu ja kultuuri Rooma riigis.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: provints, orjandus.

Ajatelje täiendamine: teemal Rooma laienemine. Sündmuste märkimine ajateljele. Õpilased arvutavad kui palju aastaid tagasi mingid sündmused toimusid.

Suuline arutelu : vallutussõdade tagajärjed: orjandus, elu provintsides, provintside valitsemine.

Õpimapi täiendamine (ajatelg).

1. Kultuuriline identiteet – inimeste rolli mõistmine kultuuri kandjana, edasiviijana ja kultuuride vahendajana innovatsioon


Geograafia / loodusõpetus: Rooma laienemine, Rooma provintsid Vahemere kallastel.

Ühiskonnaõpetus: riikluse kujunemine.

2010 II osa Ptk 45.

2003 II osa Ptk 45. ja 46.

Atlase kaardid 43. ja 44.

Kodusõjad ja vabariigi lõpp
7
Mariuse sõjaväereform: põhjused, tagajärjed. Leegion, leegionär. Rooma kodusõjad. Julius Caesar, Caesari lendlaused. Pompeius. Antonius, Octavianus, Kleopatra VII. Näitab kaardil Apenniini poolsaart, Vahemerd, Kartaagot, Roomat, Ida-Roomat ja Lääne-Roomat.

Näitab kaardil Rooma riigi territooriumi ja selle laienemist.

Selgitab Rooma riigikorda eri aegadel.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: leegion, orjandus, kodusõda.

Teab, kes olid Caesar ja Augustus ning iseloomustab nende tegevust.

Töö kaardiga: õpilased jälgivad õpetaja poolt nimetatud geograafilisi objekte kaardil: Gallia, Egiptus, Vahemeri. Ida- ja Lääne-Rooma kujunemise põhjustest (põgusalt Egiptuse liitmise juures).

Suuline arutelu : Õpilased analüüsivad arutelu käigus Mariuse sõjaväereformi põhjuseid, tulemusi ning muutuste mõju Rooma vabariigile.

Kodusõda juures põhjuste ja tagajärgede/tulemuste sõnastamine.

Õpetaja loeb valikuliselt peatükke Hardi Tiiduse raamatust „Vana hõbe“ (rõhuasetus Caesaril).

Empaatiaülesanne: Caesari kiri. Õpetaja täpsustab ootused kirja sisule.

Õpimapi täiendamine (kodusõja põhjused ja tagajärjed; Caesari kiri).

1. Keskkond ja jätkusuutlik areng – inimtegevuse vastastikuse seotuse mõistmine

2. Teabekeskkond – info iseseisev otsing ja analüüs ja vormistamine


Eesti keel ja kirjandus: funktsionaalne lugemine, õigekiri, raamatute populariseerimine 2010 II osa Ptk 47.

2003 II osa Ptk 48.

Hardi Tiidus „Vana hõbe“.

Rooma sõjavägi:

Rooma keisririik. Õpitu kordamine: õpilase eneseanalüüs saavutatu õpitulemuste kohta eelnevalt.
8
Rooma keisririik: provintsid, valitsemine. Keisrid Augustus, Traianus, Hadrianus. Rooma õigus. Näitab kaardil Apenniini poolsaart, Vahemerd, Kartaagot, Roomat, Ida-Roomat ja Lääne-Roomat.

Näitab kaardil Rooma riigi territooriumi ja selle laienemist.

Selgitab Rooma riigikorda eri aegadel.

Iseloomustab eluolu ja kultuuri Rooma riigis.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: provints, Rooma õigus.

Teab, kes oli Augustus ja iseloomustab tema tegevust.

Õpetaja jutustus Augustuse elust. Jutustuse asemel võib lugeda Hardi Tiiduse teosest „Vana hõbe“ Augustuse valitsemise kohta.

Suuline arutelu : Miks muutus Rooma vabariik keisririigiks? Mis muutus Rooma valitsemises? Paaristöö: märksõnade ühendamine Caesari ja Augustusega. Õpilane peab määratlema, kas märksõna iseloomustab Caesarit või Augustust / nende tegevust.

Provintside jagamine: mis provintsid asuvad impeeriumi ida- mis lääneosas.

Õpimapi täiendamine (paaristöö – märksõnad).

Hindamine: õpilase enesehinnang õpitulemuste saavutamise kohta.

1. Keskkond ja jätkusuutlik areng – inimtegevusega kaasnevad riskid, vastastikuse seotuse mõistmine


Ühiskonnaõpetus: vabariikide erinevus monarhiatest, õigusriik.

Inglise keel: roomlased Britannias, Hadrianuse vall.

Kunstiõpetus: skulptuurid, reljeefid Traianuse sambal.

Eesti keel ja kirjandus: õigekiri, raamatute populariseerimine.


2010 II osa Ptk 48.

2003 II osa Ptk 49.

Atlase kaart 45.

Kokkuvõttev hinne: Rooma vabariik ja keisririik.
9

Näitab kaardil Rooma riigi territooriumi ja selle laienemist.

Selgitab Rooma riigikorda eri aegadel.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: vabariik, foorum, patriits, plebei, konsul, senat, rahvatribuun, leegion.

Teab, kes oli Augustus ja iseloomustab tema tegevust.

Töö sooritamisel võib õpilane kasutada õpimappi.


Rooma ajaloo kaardid

Roomlaste usk ja eluolu
10
Jupiter, Janus, Mars, Juno, Vesta neitsid. Rooma perekond, kirjaoskus ja haridus. Iseloomustab eluolu ja kultuuri Rooma riigis.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: skulptuur, ladina keel.

Kirjalik ülesanne: Kreeka jumalate tabeli täiendamine rooma jumalatega. Kreeka jumalate kordamine. Võrdlus: Ateena, Sparta ja Rooma kasvatuse ja haridus.

Õpetaja jutustus järgnevate teoste baasil: „Vana hõbe“, „Vanaaja kultuurist ja olustikust“.

Õpimapi täiendamine (tabel: kasvatuse ja hariduse võrdlus).

1. Kultuuriline identiteet – inimeste rolli mõistmine kultuuri kandjana, edasiviijana ja kultuuride vahendajana

2. Väärtused ja kõlblus – erinevate väärtussüsteemide ning nende seoste tundmine ajaloolis-kultuurilises kontekstis religiooni ja maailmavaatega seoses


Eesti keel ja kirjandus: õigekiri, legendid jumalatest.

Kehaline kasvatus: füüsiline treening kui osa kasvatusest.

Käsitöö: tooga valmistamise kirjeldus.

Kunstiõpetus: antiikaja reljeefid.

2010 II osa Ptk 46.

2003 II osa Ptk 47.

Raamat „Vana hõbe“ lk 206, „Vanaaja kultuurist ja olustikust“ lk 202-205.

Rooma linn
11
Rooma suurlinn, ladina keel. Avalikud ehitised: Panteon, keisripalee, triumfikaar, akvedukt, hipodroom Circus Maximus, amfiteater, Colosseum, gladiaatorite võitlused. Iseloomustab eluolu ja kultuuri Rooma riigis.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: foorum, kapitoolium, Colosseum, gladiaator, leegion.

Iseseisev töö: õpilased loevad katkeid teostest: „Kujutav kunst kujundites“ lk 46-51, „Vanaaja kultuurist ja olustikust“ lk 158-193. Õpilased valmistavad rühmatööna kodus ette temaatilised PowerPoint ettekanded. 1. Keskkond ja jätkusuutlik areng – inimtegevuse vastastikuse seotuse mõistmine

2. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus –koostööoskuse väärtustamine

3. Tehnoloogia ja innovatsioon – teadusliku mõtlemise arengu mõju ajaloosündmustele


Kunstiõpetus: Rooma linna ehitised, Rooma-aegne arhitektuur: Panteon (kuppelehitis), keisripalee, triumfikaar (võlvid, kaared), akvedukt (võlvid, kaared), hipodroom Circus Maximus, amfiteater, Colosseum, gladiaatorite võitlused.

Eesti keel: õigekiri.

Infotehnoloogia: PowerPoint ettekanne.

2010 II osa Ptk 49.

2003 II osa Ptk 50.

Film „Gladiaator“.

„Kujutav kunst kujundites“. Võimalused PowerPoint ettekanneteks.


Rooma linn

Elu Rooma keisririigis
12
Rooma rikkad ja vaesed, orjandus Rooma riigis. Rooma ida- ja lääneprovintsid. Pompei. Näitab kaardil Ida-Roomat ja Lääne-Roomat.

Selgitab Rooma riigikorda eri aegadel.

Iseloomustab eluolu ja kultuuri Rooma riigis.

Töö kaardiga: märkida töövihikus Rooma impeeriumi ida- ja lääneprovintsid.

Kirjalik ülesanne: võrdleva tabeli koostamine Rooma ida- ja lääneprovintside kohta.

Õpetaja loeb katkeid raamatust „Vana hõbe“ või „Vanaaja kultuurist ja olustikust“ – orjade temaatika.

1. Keskkond ja jätkusuutlik areng – inimtegevuse vastastikuse seotuse mõistmine

2. Teabekeskkond – oma teabevajaduste määratlemine ja sobiva teabe leidmine tekstist ja kaardilt

3. Väärtused ja kõlblus – inimeseks olemise vastutus, reflektsioon


Geograafia / loodusõpetus: Vahemere kallastel olevad Rooma provintsid, vulkaanid.

Eesti keel ja kirjandus: ladina ja kreeka keel, õigekiri.

Kunstiõpetus: Pompei kultuur.

2010 II osa Ptk 50.

2003 II osa Ptk 51.

Atlase kaart 45.

Raamat „Vana hõbe“ lk 198.

„Vanaaja kultuurist ja olustikust“ lk 193.

Rooma kultuur. Õpitu kordamine: õpilase eneseanalüüs saavutatu õpitulemuste kohta eelnevalt.
13
Kreeka kultuuri mõjud rooma kultuurile. Cicero, Vergilius. Iseloomustab eluolu ja kultuuri Rooma riigis. Sisuliselt korratakse selle tunni vältel õpitu antiikkultuuri kohta. Võimalusi on mitmeid: ristsõna, lauamängu koostamine, Aliase-laadne isikute ja mõistete selgitamine (saab teha nii frontaalselt kui paaris- või rühmatööna), õigete paaride sobitamine – mõiste / selgitus, kirjanik / teos.

Õpimapi täiendamine (võrdlev tabel; ristsõna).

Hindamine: õpilase enesehinnang õpitulemuste saavutamise kohta.

1. Keskkond ja jätkusuutlik areng – inimkeskkonna terviklikkuse väärtustamine.

2. Kultuuriline identiteet – inimeste rolli mõistmine kultuuri kandjana, edasiviijana ja kultuuride vahendajana


Eesti keele ja kirjandus: rooma kirjameeste teosed, kõnekunst, avalik esinemine, eepos, metseen.

Kunstiõpetus: rooma mosaiigi valmistamine.

2010 II osa Ptk 51.

2003 II osa Ptk 52.



Kokkuvõttev hinne: Rooma kultuur ja ühiskond.
14

Iseloomustab eluolu ja kultuuri Rooma riigis.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: foorum, kapitoolium, Colosseum, gladiaator, leegion, skulptuur, ladina keel.

Töö sooritamisel võib õpilane kasutada õpimappi.


Jeesus Kristus ja ristiusu tekkimine
15
Vahemere idaranniku geograafilised objektid: Vahemeri, Punane meri, Kaananimaa.

Jeesuse elu ja õpetus. Kristlased ja juudid.

Näitab kaardil Ida-Roomat ja Lääne-Roomat.

Iseloomustab eluolu ja kultuuri Rooma riigis.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: kristlus.

Teab, kes oli Jeesus Kristus ja iseloomustab tema tegevust.

Mõistekaardi koostamine: teemal juutide ajaloo ja religiooni kohta (eelnev teadmine), millele rajatakse järgnev teadmine Jeesuse elust ja õpetusest.

Suuline arutelu väärtustest. Ms oli Jeesuse õpetuse sisu / väärtus? Õpetaja selgitab õpilastele kiriklike pühade ja Eesti Vabariigi riiklike pühade erinevust. Võimalus käsitleda jehoovatunnistajate ja mormoonide temaatikat Eesti riigis.

Õpimapi täiendamine (mõistekaart).

1. Kultuuriline identiteet – mineviku ja tänapäeva ühiskondade kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ja tunnustamine

2. Väärtused ja kõlblus – erinevate väärtussüsteemide ning nende seoste tundmine ajaloolis-kultuurilises kontekstis religiooni ja maailmavaatega seoses


Geograafia / loodusõpetus: Vahemere idaranniku geograafilised objektid.

Ühiskonnaõpetus: religioonid maailmas - kristlus.

Kunstiõpetus: kristlikud pühakojad.


2010 II osa Ptk 52.

2003 II osa Ptk 53.


Ristiusu teke

Ristiusk ja Rooma riik
16
Kristlus, apostlid, Peetrus, Paulus, ristiusu kirik, preestrid, piiskopid, vaimulikud, ilmikud, katakombid, piibel, Vana Testament, Uus Testament, märter. Iseloomustab eluolu ja kultuuri Rooma riigis.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: piibel.

Õppekäik / ekskursioon: Tunni läbiviimine kohalikus kristlikus pühakojas.

Iseseisev töö: ekskursioonil osalenud õpilane koostab intervjuu küsimused ning intervjueerib ekskursioonil osalenud kaasõpilast käsitletud teemal – Jeesus Kristuse elu ja õpetus ning kristlus.

Õpimapi täiendamine (intervjuu).

1. Keskkond ja jätkusuutlik areng – inimkeskkonna terviklikkuse väärtustamine

2. Kultuuriline identiteet – mineviku ja tänapäeva ühiskondade kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ja tunnustamine

3. Väärtused ja kõlblus – erinevate väärtussüsteemide ning nende seoste tundmine ajaloolis-kultuurilises kontekstis religiooni ja maailmavaatega seoses


Eesti keel ja kirjandus: piibel kui raamat ja õigekiri, intervjuu küsimuste koostamine, vastuste vormistamine. 2010 II osa Ptk 53.

2003 II osa Ptk 54.



Constantinus Suur ja ristiusu võidukäik
17
Vahemere piirkonna kaart 4. sajandil pKr. Constantinus Suure reformid: 313 Milano edikt, 330 uus pealinn – Konstantinoopol. Eremiidid, kloostrid, mungad. Hieronymus, Augustinus. Näitab kaardil Apenniini poolsaart, Vahemerd, Kartaagot, Roomat, Ida-Roomat ja Lääne-Roomat.

Selgitab Rooma riigikorda eri aegadel.

Iseloomustab eluolu ja kultuuri Rooma riigis.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: kristlus, Konstantinoopol, Ida- ja Lääne-Rooma, piibel, ladina keel.

Töö kaardiga: kinnistavalt kogu Vahemere piirkonna ning Lähis-Ida geograafiliste objektide kordamine. Rooma provintsid 4. sajandi seisuga. Rooma linn, Konstantinoopol. Constantinus Suure reformide sõnastamine. Õpilane sõnastab reformi / muutuse, samuti reformi põhjuse ning kaasnenud tulemuse.

Kirjalik ülesanne: kordavalt Jeesus Kristuse elu ja õpetus, kristlus – esitatakse mõistekaardina. Sellega seotakse uued isikud (Hieronymus ja Augustinus) ning mõisted (eremiit, munk, klooster).

Õpimapi täiendamine (kaardiülesanne).

1. Keskkond ja jätkusuutlik areng – inimkeskkonna terviklikkuse väärtustamine


Eesti keele ja kirjandus: „Vulgata“, „Jumalariigist“, õigekiri, põhjuste ja tulemuste sõnastamine, eesti keele seos ladina keel.

Ühiskonnaõpetus: kristlus.

Kunstiõpetus: klooster, kirik.

2010 II osa Ptk54.

2003 II osa Ptk 55. ja 57.



Põhjapoolsed rahvad
18
Germaani hõimud. Germaanlased ja Rooma riik. Germaanlased ja ristiusk. Tacitus. Eestlaste esivanemad. Tarandkalmed, hõim. Näitab kaardil Ida-Roomat ja Lääne-Roomat.

Selgitab Rooma riigikorda eri aegadel.

Iseloomustab eluolu ja kultuuri Rooma riigis.

Muuseumitund või vabaõhutund. Õpetaja valmistab ette töölehe, mis lähtub tunniteemast ning õpitulemustes.

Võdleva tabeli koostamine – Lääne-Rooma languse põhjused ja Ida-Rooma püsimajäämise põhjused – järelduste tegemine ja põhjuste omavaheliste seoste sõnastamine.

Õpimapi täiendamine (võrdlev tabel).

1. Keskkond ja jätkusuutlik areng – inimkeskkonna terviklikkuse väärtustamine

2. Kultuuriline identiteet – mineviku ja tänapäeva ühiskondade kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ja tunnustamine

3. Teabekeskkond – oma teabevajaduste määratlemine ja sobiva teabe leidmine tekstist ja kaardilt

4. Väärtused ja kõlblus – erinevate väärtussüsteemide ning nende seoste tundmine ajaloolis-kultuurilises kontekstis religiooni ja maailmavaatega seoses



2010 II osa Ptk 55.

2003 II osa Ptk 56.

Tööleht.

Suur rahvasterändamine ja Lääne-Rooma langus. Õpitu kordamine: õpilase eneseanalüüs saavutatu õpitulemuste kohta eelnevalt.
19
Rooma impeeriumi lagunemine kaheks riigiks 395. Suur rahvasterändamine. Goodid, vandaalid, vandalism, Attila, 476. Näitab kaardil Ida-Roomat ja Lääne-Roomat.

Selgitab Rooma riigikorda eri aegadel.

Arutelu või jutukese koostamine teemal: Miks Rooma impeerium lagunes ning miks langes Lääne-Rooma impeerium? Jutukese koostamiseks annab õpetaja kas 7-10 märksõna või valmistab 3-5 suunavat küsimust.

Õpimapi täiendamine (jutt Lääne- ja Ida-Rooma impeeriumide langusest)

Hindamine: õpilase enesehinnang õpitulemuste saavutamise kohta.

1. Keskkond ja jätkusuutlik areng – inimtegevuse vastastikuse seotuse mõistmine

2. Kultuuriline identiteet – mineviku ja tänapäeva ühiskondade kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ja tunnustamine

3. Teabekeskkond – info iseseisev otsing ja analüüs ja vormistamine


Eesti keel: jutukese koostamine.

Geograafia / loodusõpetus: erinevad rahvused.

2010 II osa Ptk 56.

2003 II osa Ptk 56.


Suur rahvasterändamine


Kokkuvõttev hinne:

Ristiusu teke. Suur rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma riigi langus.

Õpimapi hindamine

20

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: kristlus.

Teab, kes oli Jeesus Kristus ja iseloomustab tema tegevust.

Näitab kaardil Ida-Roomat ja Lääne-Roomat.


Kontrolltöö asemel võib lõpetada õpimapi koostamise ning õpetaja saab seda hinnata. Õpilane peab kirjutama kokkuvõtte õpimapi koostamisest – mis oli selle juures raske, mis kerge, kas mapi koostamine tegi õppimise lihtsamaks – õpilane annab kirjaliku hinnangu enese arengule läbi õpimapi koostamise.



Lisamaterjal:

Kreeka kaart, Knossose palee, Mükeene: http://miksike.ee/docs/referaadid/vana_kreeka_kordamine_heleri78.htm

Kreeka kaart: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Asendi_kaart_Kreeka.png

Kreeta-Mükeene periood, lineaarkiri A ja B: http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kreeta.htm

„Trooja“ film youtube: http://www.youtube.com/watch?v=NjIszoXfvUQ

Agamemnon: http://en.wikipedia.org/wiki/Agamemnon

Film „Odüsseia“: http://www.youtube.com/watch?v=c-7_8y-McLo

Personaalsed tööriistad
Nimeruumid
Variandid
Toimingud
Navigeerimine
Tööriistad