Korvpall

Allikas: Õppekava

Indrek Reinbok - Tallinna 32. Keskkooli õpetaja

Sisukord


I kooliastmes tuleb arendada õpilaste üldkehalisi võimeid ja aidata neil omandada erinevaid liigutusvilumusi. Selleks sobivad erinevad jooksu- ja liikumismängud, kus õpilane spurdib, peatub, teeb pöördeid, muudab tempot ja suunda. Tundides võib mängida liikumismänge ja võistelda teatevõistluses, mis sisaldavad ka pallikäsitsemise harjutusi. Vali vanusele eakohased pallid.

Keha põhiasend

Õpetamist tuleb alustada korvpalluri keha põhiasendist. Selleks on õlgadelaiune harkseis, põlved kõverdatud, keharaskus päkkadel ning küünarliigesest kõverdatud käed ees. Korvpallitehnika elemente õpetades tuleb suurt tähelepanu pöörata põhiasendile ja tasakaalule.
Õige põhiasend võimaldab:

Jooks

Korvpallis on iseloomulik jooks üle kanna.
Harjutusi:
- Üleminek paigaltjooksult otsejooksule ning selg ees jooksule.
- Üleminek paigaltjooksult juurdevõtusammudega küljele liikumisele. Vältida ristsamme.

Hüpped

Hüppeid kasutatakse lauavõitluses, pealeviskeid sooritades või neid blokeerida püüdes.
Hüppeid koos käte hooliigutusega ette-üles sooritatakse:

Mõlema hüppeviisi puhul toimub vetruv maandumine kahele jalale põhiasendisse.
Harjutusi:
- Üleshüpped märgitud tähiste juures, nii ühelt kui ka kahelt jalalt.
- Üleshüpped liikumiselt ühe jala tõukega koos optimaalsel kõrgusel oleva eseme puudutamisega (tõukejala vastaskäega).

Peatumised

Peatumist kasutatakse liikumissuuna muutmiseks või liikumise lõpetamiseks.

Peatumisi õpeta alguses pallita, seejärel palliga.
Harjutusi:
- Mängija viskab palli üles, püüab selle kinni ja peatub samal ajal.
- Mängija teeb ühe põrgatuse, millele järgneb peatumine koos palli püüdmisega; sama tegevus teatud arvu põrgete järel või tähiste juures.

Pöörded

Pöördeid sooritatakse põhiasendis (keharaskus tugijalal), pallita ja palliga, paigal ja liikudes, ette ja taha. Õigesti sooritatud pöörde abil võib:

Harjutusi:
- Paarides: palli püüdmine, pööre ja sööt kaaslasele, sama harjutust saab teha liikumiselt.
- Aeglane jooks tähiseni, peatumine, pööre (ette või taha), spurt, üleminek aeglasele jooksule, tagasi endisele kohale, peatumine, pööre taha.

Pallihoid

Õige pallihoid on söödu ja viske õppimise eeltingimus. Põhiasendis on pall õpilasel vöö kõrgusel ees ja keha lähedal. Palli puudutavad ainult sõrmed ja pöidlad. Pallihoiu õpetamise juures on soovitav lasta õpilastel palli tunnetada:

Harjutusi:
- tõsta pall õiges asendis pea kohale ja tuua tagasi vöö kõrgusele;
- lasta pall maha kukkuda ja püüda uuesti õigesse hoidesse.

Põrgatamine

Õpilasele õpetatakse palli põrkesse viimist, põrgatamist ja põrgatamise lõpetamist ning seejärel palli juhtimist. Palli juhtimine tähendab palli kõrguse, suuna ja kiiruse muutmist. Need oskused tuleks omandada mõlema käega.
Põrgatamist alustatakse põhiasendist, pall ees vöö kõrgusel. Parema käega põrgatamisel viiakse pall kõige otsemat teed paremale küljele, parem käsi pööratakse pallile peale ning vasak käsi toetab palli küljelt. Samal ajal sooritatakse vasaku jalaga lühike samm ette koos palli põrkesse viimisega. Pall peab lahkuma käest enne, kui tugijalg on tõusnud. Vasakule poole toimub tegevus vasaku käega.
Palli põrgatamine toimub üldjuhul puusa kõrgusel külje peal. Põrgatamise lõpetamisel viiakse pall põhiasendisse ning sealt järgneb juba vajadusel kas sööt või vise korvile.
Palli põrgatamine liikumisel omandatakse algul kõndides ja seejärel joostes. Edasi liikudes ei lükata palli ülalt otse alla, vaid ette alla. Põrgatus on viidud külje peale. Põrgatamine jaguneb kõrgeks ja madalaks (läbimurdepõrgatus).
Harjutusi:
- põrgatamine väljakul, reageerimine erinevatele signaalidele;
- põrgatamine väljakul sepahaamrit matkides: kõrge, madal, aeglane, kiire põrgatus.

Söötmine ja püüdmine paigalt

Söötmise ja püüdmise õpetamine toimub paralleelselt. Lähteasendiks on põhiasend, küünarnukid liiguvad nii püüdes kui ka söötes keha lähedal.
Mängusituatsioonis tuleb palli sööta ja püüda nii kahe kui ka ühe käega, eri kõrgustelt ja mitmesugustes tingimustes, kaitsega ja vabalt.

Kahe käega rinnalt söötu ja selle püüdmist on soovitav õpetada alguses paarides.

Harjutus:
- paarilised seisavad vastamisi (vahemaa 2 m). Mõlemad teevad korraga sammu ette, üks õpilane võtab paarilise käest palli ja astub sama jalaga sammu tagasi korvpalluri põhiasendisse.

Põrkesööt sooritatakse kahe käega rinnalt või ühe käega küljelt. Pall saadetakse põranda poole, põrkekoht peaks olema söötjast 2/3 vahemaa kaugusel.

Söötmine ja püüdmine liikumiselt

Varem omandatud sööduharjutused paigal tuleb ühendada liikumise ja põrgatamisega. Söötmist liikumisel ja põrgatamisel võiks õpetada paralleelselt, kuna ühed omandavad kiiremini ühe ning teised teise variandi. Sööduharjutusi tehes peaks rõhutama, et pallile tuleb vastu liikuda. Püüdmisel võiks peatuda (madala hüppega või kahe sammuga), seejärel pall ära sööta ning vajalikus suunas edasi liikuda või siis jätkata edasiliikumist ning pall sööta kahe sammu vältel. Kui paarid liiguvad paralleelselt, tuleb sööta veidi ette, arvestades kaaslase liikumiskiirust.

Harjutusi:
- teatav arv põrgatusi ja palli püüdmine esimesel sammul ning sööt kaaslasele teisel sammul;
- mängijad liiguvad väljakul vabalt. Enne on kokku lepitud järjekord, kes kellele söödab. Söötja liigub pärast söötu tähiseni ja astub jälle vabalt väljakule. Söödu saaja ülesanne on söödule vastu liikuda.

Söötmist ja püüdmist vastuliikumiselt õpetatakse siis, kui on omandatud söötmine ja püüdmine liikumiselt. Kasutatakse kahe sammu rütmi, s.t ühel (nt vasaku jala) sammul püütakse pall ja teisel (vasaku jala) sammul söödetakse kaaslasele.

Harjutus:
- kaks kolonni on teineteise vastas. Mõlema kolonni mängijad liiguvad söödule vastu ja pärast söötmist lähevad oma kolonni või vastaskolonni lõppu.

Vise

Lähteasendis on paremakäelistel parem jalg natuke ees ja keharaskus võrdselt mõlemal jalal.
Algajatel on lähteasendis parem käsi palli taga ja vasak käsi toetab palli alt küljelt:

Hüppevise

Õpetatakse ainult vajaliku tehnilise taseme omandanud õpilastele, sest see element vajab randmete ja sõrmede spetsiaalset jõudu. Hüppevise saab alguse korvpalluri põhiasendist kahe jala tõukega otse üles. Koos jalgade sirutamisega tõstetakse pall kahe käega näo eest üles. Hüppel on keha püstine, nägu korvi poole. Hetk enne tegelikku viskeliigutust on pall mängija pea kohal, vasak käsi eemaldub pallist ning parema käe küünarliigese, randme ja sõrmede energilise sirutusega saadetakse pall korvi suunas. Viskeliigutuse lõpp ühtib hüppe kõrgpunktiga. Mängija maandub põhiasendisse.

Pealevisked põrgatamiselt
Õppimist alustatakse sammseisust, vasak jalg ees (paremalt poolt korvile minnes):

Kui ühelt põrkelt sammude rütm on rahuldavalt omandatud, minnakse üle põrgatuselt viskele. Sammudesse mineku õige momendi tabamiseks tuleb viimane põrge teha rõhutatult.

Harjutus:
- aeglasel jooksul parema jalaga pikk sammhüpe ette, lühike samm vasaku jalaga koos äratõukega otse üles (parema käega puudutatakse õpetaja kätt), maandutakse mõlemale jalale.

Petteliigutused

Petteliigutused tehakse pallita või palliga selleks, et juhtida kaitsemängija sellisesse kohta, kus ta ei saaks segada ründajat söötmise, viske või põrgatamise ajal. Petteliigutustena kasutatakse väljaasteid ja petteid kehaga, pettestarte, peatusi, pöördeid, suuna- ja tempomuutusi. Mida lähemal on kaitsemängija, seda parem on petteliigutuste tulemus. Petteliigutused annavad hea võimaluse saada sööt, sooritada läbimurre või pealevise. Näiteks mängija teeb viskeliigutuse ja kui kaitsja ei liigu lähemale, võib segamatult sooritada pealeviske.

Läbimurded paigalt ja liikumiselt
Läbimurdeid tuleks esialgu õpetada ilma petteta. Vastasest möödudes tehakse samm või ristsamm ja pall pannakse põrkesse vastasest kaugemal oleva käega. Esimene stardisamm peab olema võimalikult pikk ja kiire. Keharaskus kandub ette nii, et keha jääb vastase ja palli vahele.
NB! Tugijalga ei tohi tõsta enne, kui pall on käest läinud ja viidud põrkesse.
Petteliigutustega läbimurdele minekul teeb palliga mängija väljaaste ette kõrvale (keharaskus ees olevale jalale) ja viib ka palli ette asendisse, nagu hakkaks kaitsjast põrgatamisega mööduma.
Näide: Kaitsja liigub arvatava läbimurde suunas. Ründaja valib hetke, mil kaitsja liigub just tagasi või kõrvale, astub ees oleva jalaga vastassuunas ja toob palli rinna juurde tagasi. Järgneb läbimurre teises suunas. Kasutatakse ka topeltpetet: esimene pete õiges liikumissuunas, seejärel vastassuunas ja lõpuks tegevus õiges liikumissuunas.
Harjutusi:
- takistustest möödudes põrgatatakse kaugema käega, muutes kiirust, rütmi ja palli kõrgust;

Algteadmised individuaalsest kaitsemängust

Korvpalluri põhiasend on kaitsemängija kehaasend. Eristatakse kaht kaitsemängija põhiasendit: paralleelsete jalgadega asendis on keharaskus jaotatud võrdselt mõlema labajala eesmisele osale ning sammseisus on keharaskus jaotatud enam-vähem võrdselt mõlemale jalale, kuid tagumise jala kand on veidi tõstetud. Keharaskuse oskuslik ülekandmine võimaldab kiiresti ja otstarbekalt liikuda. Kaitsemängija liigub põhiliselt juurdevõtusammudega, jalad põlvist kõverdatud, et olla valmis vastast ennetavaks tegevuseks. Kaitsja käte tegevus sõltub ründaja tegevusest. Palliga ründemängija puhul on kaitsja üks käsi viske takistamiseks ülal (samapoolne jalg on ees), teine käsi söödu või läbimurde takistamiseks kõrval (samapoolne jalg on taga).

Harjutusi:
- jooks väljakul, peatumine, kaitsemängija põhiasendi võtmine;
- liigutakse paarides kitsas koridoris. Kaitse liigub juurdevõtusammudega, hoiab ründemängijast teatavat vahemaad (2 m) ja takistab tema teed koridori ulatuses. Sama tegevus, ründaja on palliga.

Praktiline mänguoskus tähendab

Neile võtetele juhitakse õpilase tähelepanu juba korvpalliks ettevalmistavates harjutustes ja mängudes.

Soovitused

Materjale korvpallitehnika ja didaktika kohta võib leida internetist. Kui sisestada soovitav element inglise keeles, saab harjutusvara kohta palju infot ja näidisvideosid.

Eestikeelsetest veebilehtedest tasub esimesena külastada järgmisi linke:
http://www.basket.ee/korvitreener/
http://treener.eok.ee/oppematerjal_vaata.php?id=111&SESSION_OIS=bb62690fe9f35a7e7922a0f876a2ab4f


Põhikooli valdkonnaraamat KEHALINE KASVASTUS 2010

Välja otsitud andmebaasist "http://vana.oppekava.ee/index.php/Korvpall"
Personaalsed tööriistad
Nimeruumid
Variandid
Toimingud
Navigeerimine
Tööriistad